Swedbank: puidutööstuse investeeringuid pärsib ebakindllus

BNS
Copy
Puidutööstus.
Puidutööstus. Foto: Marko Saarm

Swedbanki värskes tööstusuuringus osalenud puidutööstusettevõtjate hinnangul on sektoris jalad põhjas ning 2024. aastaks ennustatakse käibe kasvu ning eelmise aastaga sarnast või veidi kasvavat kasumlikkust, investeeringud on aga jätkuvalt tugevas languses.

Üks olulisemaid aspekte, mis Swedbanki tööstusuuringust puidutööstuse kohta ilmneb, on valdkonna investeeringute sisuline külmumine. «Alates 2019. aastast vähikäiku teinud investeeringud vähenevad sel aastal mullusega võrreldes veel 61 protsenti. Kui sealt võtta veel välja üks eelmise aasta suur tehing, siis on see number 32 protsenti ehk investeerimiskeskkond on jätkuvalt ebakindel,» rääkis Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo pressiteates.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektoris kindlustunne muutunud olematuks. «Debatt raiemahtude üle on kestnud seitse aastat ja see on selle olukorra tekitanud. Selle aja jooksul on tehtud väga palju otsuseid, mis vähendavad tooraine kättesaadavust tulevikus veelgi ja see mõjutab kindlustunnet teha investeeringuid väga tugevalt,» arvab Välja.

Uuringust selgus, et riskide juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski, mida pidasid väga oluliseks vastavalt 85 ja 60 protsenti vastanutest.

«Selle tulemusena on Eestist lahkunud mitmed põhjamaised kontsernid ning ka kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, sealhulgas innovaatilised ja lisandväärtust loovad, vaatavad pigem Eestist välja. Eesti majanduspoliitika ei toeta praegu tööstuse konkurentsivõimet ja seda tunnetavad ettevõtjad väga tugevalt omal nahal,» lisas Välja.

Käibes prognoosivad puidutöösturid sel aastal keskmiselt 5 protsenti ja tootmismahtudes 6 protsenti kasvu. «Need on teiste tööstussektoritega võrreldes suurimad näitajad kasvu osas. Samas on oluline rõhutada, et 2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too,» ütles Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Mällo.

Kasumlikkust hindavad ettevõtjad sel aastal sarnaseks mullusega või mõnevõrra kõrgemaks. «Kui eelmisel aastal nägime rekordkõrgeid toorme hindasid vaatamata nõudluse kukkumisele, siis hetkel on majanduslangus ka toormehindadesse jõudnud ja need on oma tippudest alla tulnud,» lisas ta.

Välisturgude nõudluse langus peamistel eksportturgudel on endiselt puidutööstuse jaoks probleem. «Küll aga on uuringust näha, et kui eelmisel aastal oli ettevõtete osakaal, kes soovivad uutele turgudele minna 33 protsenti, siis tänavu on see 47 protsenti ehk ettevõtted otsivad aktiivselt uusi turge, kuhu oma tooteid müüa. Peamisteks uuteks sihtturgudeks on näiteks Prantsusmaa, USA ja Holland,» selgitas Mällo.

Henrik Välja sõnul tajuvad erinevate toodete tööstused välisturgude nõudluse küsimust erinevalt. «Mida lähemal on toode lõpp-tarbijale, seda lähemale teda eksporditakse ja seetõttu on puitmajade tootjad saanud kõige rohkem pihta Skandinaavia turgude nõudluse langusest. Osaliselt on suudetud minna Saksamaa ja muudele Kesk-Euroopa turgudele, kuid neil on endiselt väga raske. Pooltoodete tootjate turud on palju globaalsemad ja nemad on seetõttu paremini hakkama saanud,» rääkis ta.

13. korda läbi viidud Eesti tööstussektori käekäigu uuringus osales märtsis ja aprillis 265 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab ligi 28 000 inimest. Puidutööstusettevõtteid oli nende seas pea viiendik.

Tagasi üles