Üks olulisemaid aspekte, mis Swedbanki tööstusuuringust puidutööstuse kohta ilmneb, on valdkonna investeeringute sisuline külmumine. «Alates 2019. aastast vähikäiku teinud investeeringud vähenevad sel aastal mullusega võrreldes veel 61 protsenti. Kui sealt võtta veel välja üks eelmise aasta suur tehing, siis on see number 32 protsenti ehk investeerimiskeskkond on jätkuvalt ebakindel,» rääkis Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo pressiteates.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektoris kindlustunne muutunud olematuks. «Debatt raiemahtude üle on kestnud seitse aastat ja see on selle olukorra tekitanud. Selle aja jooksul on tehtud väga palju otsuseid, mis vähendavad tooraine kättesaadavust tulevikus veelgi ja see mõjutab kindlustunnet teha investeeringuid väga tugevalt,» arvab Välja.
Uuringust selgus, et riskide juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski, mida pidasid väga oluliseks vastavalt 85 ja 60 protsenti vastanutest.
«Selle tulemusena on Eestist lahkunud mitmed põhjamaised kontsernid ning ka kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, sealhulgas innovaatilised ja lisandväärtust loovad, vaatavad pigem Eestist välja. Eesti majanduspoliitika ei toeta praegu tööstuse konkurentsivõimet ja seda tunnetavad ettevõtjad väga tugevalt omal nahal,» lisas Välja.
Käibes prognoosivad puidutöösturid sel aastal keskmiselt 5 protsenti ja tootmismahtudes 6 protsenti kasvu. «Need on teiste tööstussektoritega võrreldes suurimad näitajad kasvu osas. Samas on oluline rõhutada, et 2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too,» ütles Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Mällo.