/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2012/04/09/1047048t1hbfd9.jpg)
Argo Rünk autoremondifirmast Bacania tõdes, et kindlasti müüakse Eestis palju selliseid kasutatud sõidukeid, mis on läbi teinud avarii ning mida pole korralikult ära parandatud. Varjatud vead aga hakkavad ilmnema üsna pea.
Kasutatud auto ostmisel tuleks olla tähelepanelik varjatud vigade suhtes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omast kogemusest tõi mees näite, kus üks naisterahvas oli ostnud 2007. aasta Volkswagen Golfi, mis oli läbi teinud korraliku avarii, nii et turvapadjad olid välja tulnud. «Väliselt oli ilusti korda tehtud, aga seal all ei olnud midagi,» kirjeldas ta, et elektroonika petmiseks oli autole takistid ja muud vajalikud vidinad vahele pandud.
«Ja kontrollis ta kuskil ei käinud, sularahas ostis välja. Mingil põhjusel auto seisis alguses 3-4 kuud ja kui ta uuesti sõitma hakkas, siis hakkasid jamad välja tulema ja siis ei olnud enam kellelegi kaevata. Seal oli väga palju varjatud vigasid,» kirjeldas Rünk ning lisas, et selle auto remont läks lõpuks maksma 60 000 krooni.
«Automüügimees ütles, et tema ei tea midagi, tema tõi selle Saksamaalt sellisel kujul. Siis ei jäänudki midagi muud üle, kui oma rahade eest korda teha,» möönis ta.
«Ma usun, et see ei ole harv juhus, neid autosid on veel ja veel. Ja selline jutt, et Saksast tulnud ja pensionäri auto, et nii vähe on sõitnud – see on tavaliselt luuletus,» hoiatas Rünk heauskseid ostjaid.
Küsimuse peale, et kui ohtlik on avariiline auto osta, ütles mees, et kui korralikult tausta uurida, siis ei tohiks midagi hullu olla: «Kõige tavalisem petuskeem on ikka see, et naistele tõmmatakse kott pähe.»
Hilisemate probleemide vältimiseks tuleks lasta mehhaanikul auto enne ostu üle vaadata, uuematel autodel teha ka elektroonikale diagnostika.
Avariilise auto parandamine
Argo Rünk nentis, et tegelikult võib avariiline auto olla ka väga korralikult korda tehtud – kõik sõltub tegijast: «Kindlasti on neid tegijaid, kes teevadki kipsi ja traadiga. Ja on ka neid, kes teevad korralikult ja see auto on nii hästi tehtud, et ei pruugigi mitte midagi viga olla.»
«Kelle jaoks on see elukutse, tema teenib elatist ja teeb korralikult. Aga eks suurem enamus laseb ikka üle jala, et teha võimalikult odavalt ja et kasu võimalikult suur oleks,» ütles ta.
Mees möönis, et kuna avariilist autot enamasti kardetakse osta, siis isegi need automüüjad, kes korralikult teevad, jätavad pigem ütlemata, et autoga on avarii olnud ja et see on uuesti üles vuntsitud.
«Üks asi, mida ei raatsita korda teha, on turvasüsteemid – airbagid ja muud asjad. Elektroonika lollitatakse ära ja näiliselt on asi korras, aga kui uus avarii teha, siis airbag lahti ei lähe. Selle osa remont on tavaliselt kõige kallim, kere osa on odavam teha,» selgitas Rünk.
Mehe sõnul oleneb palju ka sellest, milline avarii on eelnevalt olnud. Millise avarii puhul aga pole mõtet hakata autot uuesti korda tegemagi? «Ei saa väga üldistada. Üle katuse käinud autosid üldjuhul ei tehta. Kui on olnud nii kõva avarii, et kandev konstruktsioon on kannatada saanud, siis on juba üsna mõttetu,» ütles ta.