/nginx/o/2024/05/17/16079454t1h19fb.jpg)
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor leiab, et kuigi levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema, siis numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda.
Nestor tõi välja, et Eesti paistab jätkuvalt silma kõrgete põhivarainvesteeringute poolest suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP), mullu näiteks 26,6 protsenti, mille poolest olime euroala riikide seas esikohal. Euroopa Liidu riikidest olid eespool vaid Rootsi, Rumeenia ja Tšehhi.
«Kuigi ajalooliselt on siinsed investeeringud olnud kaldu «betooni» poole, siis tublisti investeeritakse ka masinaparki. Eelmisel aastal moodustasid investeeringud masinatesse ja seadmetesse SKPst 8,2 protsenti, mis on kaugelt üle Euroopa Liidu keskmise. Veel kõrgemal positsioonil paiknesime investeeringute poolest IKT vahenditesse ja süsteemidesse. Suhteliselt tagasihoidlikud on endiselt veel investeeringud intellektuaalomandisse, nagu erisugu patendid ja litsentsid, kuid ka nende tähtsus investeeringutes kasvab,» kirjeldas analüütik pressiteates.
Ta selgitas, et investeeringutega käib tavapäraselt ühte jalga ettevõtete laenamisaktiivsus. «Kaks aastat väldanud majanduslanguse ja väga madalale langenud kindlustundenäitajate taustal võiks eeldada, et kartused majanduse tulevikuväljavaate suhtes ja nigel nõudlus on sundinud ettevõtted oma plaanid sahtlisse panema. Kuigi narratiiv tundub õige, siis reaalne statistika midagi sellist ei peegelda. Selle aasta esimeses kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad ettevõtetele uusi laenusid enam kui 800 miljoni euro eest ehk 22 protsenti enam kui aasta aega tagasi,» toonitas Nestor.
Seejuures ei ole tema kinnitusel tegemist ootamatu tõusuga, vaid ettevõtete laenuaktiivsus on olnud hea terve majanduslanguse perioodi vältel. Selle üheks põhjuseks võib tema arvates pidada asjaolu, et vaatamata reaalsele majanduslangusele on nominaalselt ehk tavalistes eurodes mõõdetuna jätkanud majandus kasvamist. Hindade tõstmine on kasvatanud ettevõtete käivet ja võimaldab võetud laenukohustustega edukalt toime tulla.
«Mis puudutab Eesti konkurentsivõimet ettevõtluskeskkonnana, ei ole ka siin olulist muutust toimunud. Vaadates Eesti positsiooni erinevates konkurentsivõimet peegeldavates edetabelites, läheb meil oma riigi suurust arvestades endiselt väga hästi. Siinset maksusüsteemi ja bürokraatiat peetakse maailmas üheks kõige ettevõtlussõbralikumaks, institutsioone tugevaks,» kinnitas SEB analüütik.
Mure, millega aga tema vaates võib nõustuda, on olukord tööturul. «Kuigi majanduse seis ei ole parimate killast, püsib tööhõive kõige kõrgemate seas kogu Euroopas. Praegu on ettevõtjate jaoks suurimaks väljakutseks nõudlus, ent õige pea taastub ilmselt paari aasta tagune olukord, kus tellimusi laekub küllaga, ent kusagilt pole võtta töö tegijat. Taolises olukorras pole imestada, et ka palgakasv ei taha kuidagi aeglustuda. Kui viimasel kahel aastal on keskmine palk suurenenud enam kui 11 protsenti aastas, siis viimased numbrid märtsikuu kohta näitavad endiselt tugevat 9-protsendist töötasu tõusu,» märkis ta.
Kuigi ettevõtja jaoks on see väljakutse, siis suures pildis näitab endiselt kõrge hõive, et tööandjad suudavad palgakasvuga kaasa minna. Tööjõu kõrge hind sunnib Nestori sõnul omakorda investeerima ja seeläbi tootlikkust tõstma.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)