Vastu võetud seadus paneb kaupmehed hindu ümardama

Eurosendid Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis kehtestab ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kaupmeestele kohustuslikud ümardamisreeglid.

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt on kaupmehel kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga, ümardatakse ülespoole.

Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

«Maksimaalselt vähendab või tõstab ümardamine ostukorvi maksumust kuni kaks senti. Ja siin on valik alati ostja käes, kes ümardamist ei soovi, saab tasuda lihtsalt kaardiga. Inimesed nagunii eriti pisisente ei kasuta, nii pole meil vaja neid ka enam juurde toota – vähendame sellega kulusid ja pisisentide tootmisest ja käitlemisest tekkivat mõju keskkonnale,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Eesti Panga president Madis Müller: «Reegel on kehtestatud nii, et kaupmeestel ei oleks põhjust kaupade hindu tõsta. Ümardatakse vaid ostukorvi lõpphinda, mitte iga toote hinda eraldi ja kaupmees ei saa kontrollida, mida inimene oma ostukorvi paneb. Lisaks jääb inimesele alles valik, kas maksta kaardiga täpne summa või tasuda sularahas, millisel juhul toimuks ümardamine. Nii kontrollib kokkuvõttes ostja ise, kas ümardamine toimub või ei.»

2025. aastast hakkavad poed sularahas tasumisel ümardama ostukorvi lõppmaksumust matemaatiliselt lähima 5 sendini ja vahetusrahana pisisente enam tagasi ei anna – see aitab vähendada vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks. Ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ja selline summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Ümardamine ei mõjuta 1- ja 2-sendistega ostude eest tasumist, kui ostja soovib neid maksmisel kasutada, võtavad poed neid jätkuvalt vastu ja seda muuta pole plaanis. Vahetusrahana saab aga aastast 2025 kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid.

Ümardamine toimub ainult sularahaga maksmisel ja ümardamisele läheb kogu ostukorvi lõppsumma, mitte iga toote või teenuse hind eraldi. Kaardiga makstes ei muutu aga mitte midagi.

Makseviisi valib alati ostja ja kaupmehel pole õigust välistada üht või teist makseviisi. Näiteks kui ostuarve ümardatakse ülespoole ja pole soovi kaupmehele 2 senti rohkem maksta, saab alati valida kaardiga tasumise. Veebipoodides ostmisel toimub arveldamine elektrooniliselt ja seal ümardamist ei toimu.

Ümardamine ei mõjuta poodide hinnastamispoliitikat ja ka seal saavad kauplused hinnastamisel kasutada mistahes summat, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.

Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 74 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.