Swedbanki tööstusuuring: jalad on põhjas, kuid taastumine on visa

PM Majandus
Copy
Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe.
Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe. Foto: Swedbank.

Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt.

Käesolevaks aastaks prognoosivad ettevõtted küll käibe langust, kuid ootused kasumlikkusele on mõnevõrra suurenenud ja investeeringute maht mullusest suurem.

Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. «Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt ühe protsendi jagu. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea viieprotsendist kasvu, kuid selle taga on pigem Euroopa ladude täitmine ning üldisest välisnõudluse kasvust on veel vara rääkida,» selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe.

Pea 70 protsenti ettevõtetest näeb, et kasumlikkus sel aastal kasvab või jääb samale tasemele mullusega. Kõige olulisem küsimus tööstusettevõtete jaoks on konkurentsivõime tagamine, mida pidas suurimaks riskiks 80 protsenti ettevõtetest. «Mõne protsendipunkti võrra eelmisest aastast suuremaks hindasid ettevõtted likviidsuse tagamise riski, kuid eelmisel aastal kolme suurima riski sekka arvatud võtmetöötajate hoidmise on välja vahetanud mure välisturgude nõudluse languse pärast. Viimane puudutab eriti masina- ja metallitööstust ning ehitusmaterjalide tootjaid,» rääkis Kirsimäe.

Olulistest sihtturgudest langesid müügimahud enim Skandinaavias, peamiselt toovad ettevõtted välja just Soome ja Rootsi, mis näitab meie majanduse tugevat seotust põhjanaabritega. Varasemast aktiivsemalt tegelevad tööstusettevõtted uute turgude otsimisega. «Võrreldes aastataguse ajaga on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10 protsenti. See tähendab, et tänasega plaanib 53 protsenti tööstusettevõtetest laieneda uutele turgudele ja see on väga hea märk. Peamine uus sihtriik, mille suunas ettevõtted töötavad, on Saksamaa,» ütles Kirsimäe.

Investeeringute maht kasvab sel aastal veidi üle seitsme protsendi ja pea pooled ettevõtted plaanivad veidi rohkem investeerida kui mullu. «Selle kasvu taga on küll teatud suured ja spetsiifilised investeeringud. Ka sektorite lõikes tulevad sisse erinevused – masina- ja toidutööstuses investeeringud kasvavad, kuid suurt muret valmistab puidutööstus,» lisas Kirsimäe.

Töötajate arv langeb käesoleval aastal keskmisena ühe protsendi jagu, töötajate arvu väikest kasvu näevad seejuures ette väiksemad, alla 10 miljoni eurose käibega ettevõtted, töötajate arvu vähenemist aga keskmise suurusega ja suured ettevõtted. «Selline tulemus on vastavuses langevate tootmismahtude ning käibega. Raugemas on ka palgakasv, keskmine palk tõuseb kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal, ulatudes nelja protsendini,» ütles Kirsimäe.

13. korda läbi viidud Eesti tööstussektori käekäigu uuringus osales märtsis ja aprillis 265 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab ligi 28 000 inimest. Uuringus osalenud ettevõtete aastane koondkäive on 5,7 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles