Eesti Pank: üldine palgatõus ja arendajate kasumid päästsid kinnisvarasektori hullemast

PM Majandus
Copy
Kinnisvaraarendus
Kinnisvaraarendus Foto: Mihkel Maripuu

Kui tavaliselt toob majanduslangus kaasa probleeme kinnisvarasektorile ja sinna laene andnud pankadele, on praegune pikalt vindunud langus selle poolest erandlik, et pole vaatamata kõrgetele intressimääradele põhjustanud olulisi probleeme kinnisvarasektoris.

Vinduv majanduslangus ja kõrgemad intressimäärad muudavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste jaoks laenude tagasimaksmise raskemaks, kuid vaatamata sellele on halbade laenude osakaal varasemate majanduslangustega võrreldes väike. Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad 0,3 protsenti laenuportfellist, samas kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal tipnes see näitaja 7,5 protsendi tasemel, selgub Eesti Panga värskest finantsstabiilsuse ülevaatest.

Eesti pankades on halbade laenude probleem jäänud väikseks mitmel põhjusel. Ettevõtetel on aidanud suurenenud laenumaksetega toime tulla varasemad soodsad aastad ja kogutud puhvrid. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu varem kogutud säästudele ja sellele, et tööpuuduse kasv on olnud väike ja palgakasv on jätkunud.

Kuna Eestis on pangad võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega andnud oluliselt rohkem laene kinnisvarasektorile, siis on olulist rolli mänginud ka Eesti kinnisvarasektori suhteliselt hea käekäik. Kinnisvarafirmasid hinnatakse üldiselt keskmisest riskantsemaks, kuna nad toetuvad oma tegevuses rohkem laenurahale. Eestis on aga kinnisvarafirmad kasvanud intressi- ja muude kuludega toime tulnud tänu sellele, et siinsete kinnisvarainvesteeringute tootlus on olnud piisavalt kõrge ja nad on suutnud kulude kasvu osaliselt klientidele edasi kanda. Lisaks on kinnisvarafirmadel olnud piisavalt rahalisi puhvreid. Ka pangad on neile laenu andnud küllaltki konservatiivsetel tingimustel.

Probleemsete laenude tase võib kasvada

Probleemsete laenude tase võib keskpanga prognoosil lähiajal veidi tõusta, vaatamata eeldatavale majanduse taastumisele, sest raskused laenude tagasimaksmisel tekivad tihtipeale viitajaga. Konkreetsele ettevõttele või majapidamisele võivad raskused laenu tagasimaksmisega tähendada tõsist muret. Samas ei tohiks probleemsete laenude prognoositav kasv tuua kaasa suuri tagasilööke finantssektorile ja majandusele tervikuna tänu varem kogutud puhvritele.

Ettevõtete maksevõime jaoks on ettevaates oluline, et nende müügitulu taastuks. Inimeste maksevõime puhul kujuneb määravaks, kas neil säilib sissetulek ehk kas tööpuudus jääb madalaks.

Eesti pangad on endiselt haavatavad Rootsi majanduse käekäigust tulenevatele riskidele, sest meie majanduslikud ja ka pangandussektori vahelised seosed on väga tihedad. Rootsi enda pangandussektori toimimise riske on suurendanud riigi majanduse madalseis ja rahastamiskulude tõus, sest see võib suurendada sealsete pankade laenukahjumeid. Lisaks on Rootsis nõudluse vähenemine nõrgestanud Eesti eksportivate ettevõtete maksevõimet.

Siinsete pankade rahastus toetub praegu Rootsi emapankadele tunduvalt vähem, kui see oli 15 aasta eest globaalse finantskriisi eel, aga sellele vaatamata mõjutavad emapangad siinseid tütarpanku endiselt olulisel määral. Kui Rootsi pangagruppe peaks tabama raskused, võib see vähendada laenupakkumist ka Eestis.

Pangandussektori puhvrid vähenevad

Eesti pangandussektori kapitalipuhvrid on suurenenud dividendimaksete tõttu vähenemas. Kõrged intressimäärad tõid Eesti pangandussektorile mullu rekordkasumeid, mille pangad plaanivad koos varasemate aastate talletatud kasumitega suures osas omanikele välja maksta. Helded dividendimaksed vähendavad pankade kapitalipuhvreid ja see tähendab, et suurema kriisi puhul oleks pankadel laenukahjumite katmiseks vähem vahendeid.

Samas on keskpanga hinnangul Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus piisavad. Sellele aitab kaasa Eesti Panga varem tehtud otsus tõsta pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue alates 2023. aasta detsembrist 1,5 protsendi peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles