4000 eurot krundi eest aastas: maaomanikke ähvardab maksutõus

Seadusega tõstetakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku ning muu maa maksimaalset maksumäära. Lisaks suurendatakse esimese maamaksu makse suurust. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Valitsuse plaan lubada igal aastal maamaksu kahekordistada võib maaomanikud raskete valikute ette seada.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks maamaksuseaduse muudatused. Põhjuseks toodi asjaolu, et omavalitsuste maksuautonoomia on ebapiisav ja omavalitsused suures sõltuvuses keskvalitsuse rahastusotsustest. «See sunnib omavalitsusi eelarvete tegemisel ära ootama riigi rahastamisotsused, mis pärsib pikemaajalist planeerimist kohaliku elu korraldamisel,» sedastati muudatusi põhjendades.

Otsus toob endaga kaasa üsna suured muutused. 2022. aastal tehtud maa hindamise tulemusel kerkis maatükkide väärtus riigi silmis lausa mitu korda – kuigi maa-amet räägib keskmiselt väärtuse kaheksakordsest tõusust, siis näiteks põllumaa maksustamishind on mõnel pool kerkinud mitukümmend korda. Kuigi valitsus lubas toona, et maamaks ei käi maa hindamisega ühte jalga ja tõuseb vaid kuni kümme protsenti aastas, siis eelmise nädala otsusega astub valitsus ise vastassuunas.

Esiteks kaob kodualuse maa maksuvabastus. Teiseks muudetakse maksustamise alust. Kui seni oli maksubaas 0,5 protsenti maa maksustamisväärtusest, siis uuest aastast tõuseb see ühe protsendi peale. Praktikas tähendab see näiteks 150 000 eurot väärt kinnistu puhul maamaksu kerkimist 750 eurolt 1500 eurole aastas.

Kolmandaks lubatakse omavalitsustel tõsta maamaksu 2025. aastal kuni 50 protsenti, sealt edasi igal aastal kuni 100 protsenti. Praktikas tähendaks see, et kui tänavu oli maamaks näiteks sada eurot, siis järgmisel aastal tuleb maksta 150 eurot, 2026. aastal 300, 2027. aastal 600 eurot ja nii edasi kuni ette tuleb piir – üks protsent maa väärtusest.

Et nii marulisele maksutõusule Eesti inimeste rahakott vastu ei pea, teavad hästi ka omavalitsused: Tallinna värske linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) kinnitas, et tema ei hakka kohe maamaksu tõstma.

Eelnev jutt käis elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku kohta. Lisaks aga tõuseb nn muu maa, näiteks äri-, tootmis- ja transpordimaa, maksumäär ühelt protsendilt kahele protsendile maksustamishinnast.

Kodu läheb liiga kalliks

Valitsuse plaan vihastas välja Eesti Omanike Keskliidu. «Eelnõu põhjal on muudatuse mõju suur ja puudutab 520 000 maaomanikku,» ütles liidu aseesimees Priidu Pärna. «Me ei saa lubada, et eakas majaomanik peab tasuma maamaksuks mitme kuu pensioni või ujutavad tuhanded pensionärid omavalitsused üle täiendavate maksuvabastuste taotlustega. Näiteks Tallinnas on Pirita ja Nõmme ajaloolised asumid suurte kruntidega, kus 2500-ruutmeetrise krundi maamaks võib tõusta ligi 4000 euroni aastas.»

Pärna märkis, et kui maamaks liiga kõrgele tõuseb, ei jaksa kõik maaomanikud seda maksta ning nad on sunnitud oma maatüki ehk enamasti kodu maha müüma. «Maksumuudatused ei tohi viia olukorrani, kus omandist loobutakse ja see koondub veelgi enam suuromanike või fondide kätte. Eesti võiks jääda laiapõhiselt väikeomanike riigiks, kus omaniku maalapp või metsatükk oleks ka pensionisammas,» ütles Pärna.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei jõudnud kahe päeva jooksul selgitada, kuidas on plaanis tagada, et inimestelt maad nii-öelda käest ära ei maksustataks.

Õigus pole sund

Valitsuse pressibüroost öeldi, et varamaksude koormus on Eestis praegu väga väike, 2022. aastaks oli see kahanenud 0,16 protsendile sisemajanduse kogutoodangust. See näitaja on väiksem kui Lätis ja Leedus ning kõige väiksem ülejäänud OECD riikidega võrreldes. Lisaks toodi välja, et maamaks on Eestis praegu ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast muutumatuna.

Valitsuse pressiteates öeldi, et seadusemuudatus ei tähenda automaatset maamaksutõusu, sest maksumäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Kes soovib, võib maksumäärad ka muutmata jätta.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Veikko Luhalaid ütles, et muudatusplaan on värske ega ole veel riigikokkugi jõudnud, nii et omavalitsuste sammudest on veel vara rääkida. «Tegemist on olulise mõjuga seaduseelnõuga, millele algataja on jätnud väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamata. VTK järelhindamine peab andma infot, kas ja kuivõrd aitab konkreetne lahendus kaasa püstitatud probleemide lahendamisele,» märkis Luhalaid.

Valitsuse hinnangul on maamaksu osakaal omavalitsuse tuludes riigi lõikes erinev, kõige suurem on see Tallinnas ja hajaasustusega suurtes omavalitsustes.