Kütusefirma esindaja: riik treib hoogsalt kliimaseadust, aga ise ei suuda kütuseturul ebaausat konkurentsi lõpetada

AS Terminali juhatuse liige Alan Vaht. Foto: Terminal Oil

Kliimaministeerium tegeleb aktiivselt nii kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kui ka Euroopa uue taastuvenergia direktiivi RED3 ülevõtmisega, kus üheks suurimaks väljakutseks ja eesmärgiks on transpordikütuste taastuvenergia osakaalu suurendamine praeguselt 7,5 protsendilt 29 protsendile 2030. aastaks. Samal ajal on aga kütuseturg ühe turuosalise tõttu totaalselt katki ning riik ei ole nelja aasta jooksul suutnud turgu korda teha, leiab kütusefirma Terminal  juhatuse liige Alan Vaht.

Möödunud nädalal tutvustas kliimaministeerium kliimaseaduse eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on kasvuhoonegaaside vähendamine ja kliimaneutraalsuseni jõudmine 2050. aastaks. Üheks suurimaks väljakutseks on transpordisektor, mis annab koguni 18,5 protsenti kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordis moodustab aga maanteevedu koguni 95 protsenti kogu sektori heitmetest, mis tuleneb valdavalt fossiilse bensiini ja diislikütuse tarbimisest.

Nii on transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamise vajadus absoluutselt arusaadav ja on ka mõistetav transpordikütuste taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärk praeguselt 7,5 protsendilt 29 protsendile 2030. aastaks. Taastuvenergia kohustuse suurendamine tähendab aga otseselt suuremat biokütuse kohustust kütusemüüjatele. Seejuures on muret tekitav, et vähemalt viimase nelja aasta jooksul ei ole riik suutnud tagada senist biokohustuse täitmist ühe kütuseturuosalise puhul, mistõttu on äärmiselt küsitav riigi suutlikkus tagada kordades palju suurema biokohustuse täitmine.