:format(webp)/nginx/o/2011/01/23/503093t1h6b7f.jpg)
Märtsi lõpus käivitus Ukraina ja Euroopa Liidu ajaloolise poliit- ja kaubandusleppe protsess, mis pidanuks päästma valla šampanjakorgid ja kõlavad kiidusõnad.
Piinlik vaikus ELi ja Ukraina kaubandusleppe ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel valitses pahaendeline vaikus, ühtlasi hoiatasid ELi ametnikud karmilt, et diil allkirjastatakse ja ratifitseeritakse vaid siis, kui Kiiev otsustavalt oma käitumist korrigeerib.
Kogu asja ümbritsev kohmetus peegeldab Euroopa ja USA kasvavat kimbatust president Viktor Janukovitši valitsuse suhtes, mis on murendamas nn «Oranži revolutsiooniga» saavutatud demokraatlikke edusamme.
Lisaks ägenevale Julija Tõmošenko vastasele kampaaniale kannatab Lääne hinnangul poliitiliselt motiveeritud tagakiusu all ka opositsioon laiemalt.
Poliitikuid, kes lisaks Tõmošenkole löögi alla on sattunud, tuleb kokku üle tosina.
Veebruaris mõisteti neljaks aastaks vangi endine siseminister ja Oranži revolutsiooni kaasliider Juri Lutsenko, keda süüdistati vara omandamises; alates 2010. aasta augustist on vahi all endine Tõmošenko valitsuse kaitseministri kohusetäitja; endine majandusminister on leidnud ametialaste süüdistuste eest poliitilise varjupaiga Tšehhi Vabariigis, kus on varjul ka Tõmošenko abikaasa; prokurörid nõuavad Itaalialt ühe endise piirkonnakuberneri ja Tõmošenko liitlase väljaandmist.
Ametnike sõnutsi on tegemist laiapõhjalise korruptsiooni-vastase kampaaniaga – pooled mullu süüdimõistetud rahvaesindajatest olid Janikovitši parteist. Samas on praktiliselt kõik tuntumad süüdimõistetud Tõmošenko liitlased.
Janukovitši ringkonnad kinnitavad, et Ukraina õigussüsteem on sõltumatu. Eraviisiliselt on aga vähemalt üks praeguse valitsuse minister tunnistanud, et Tõmošenko saatus on presidendi otsustada.
Euroopa ja USA positsioon võiks samas olla tugev: vaatamata ähvardustele, et ELi diili pidurdamine võib Ukraina Venemaa embusse ajada, on Kiievi suhted Moskvaga kohutavad. Olukorras, kus rahanappuses vaevlev Ukraina anub Venemaalt odavamaid gaasihindu, tõstab ametisse naasev president Putin panuseid, nõudes vastutasuks majandusliitu astumist Venemaa ja Valgevenega – või siis transiit-gaasijuhtmete andmist Gazpromi kontrolli alla.
Mõlemad sammud on Ukrainale aga liiast.
Lääs on ühtlasi andnud mõista, et kui Ukraina soovib liikuda Euroopa integratsiooni suunal, peavad oktoobrikuised parlamendivalimised kindlasti olema vabad ja õiglased.
Varem olid Lääne liidrid seisukohal, et see ei ole mõeldav, kui juhtiv opositsionäär on trellide taga. Nüüd saadavad lääneriigid Tõmošenko ja opositsiooniparteide palvel signaale, et valimisi võiks tunnustada ka ilma tema osalemiseta, kui protseduur on läbipaistev.
Janukovitši edumaa on arvamusküsitluste valguses kokku kuivamas ning ees võivad oodata pingelised valimised.
Ukraina killustatud opositsioon on jõudmas kokkuleppele ühiskandidaatide osas, valimispettuste vastaseks võitluseks on usinasti valmistumas erinevad kodanikuühiskonna võrgustikud.
Ühtlasi on märke sellest, et demokraatiast taganemine on ukrainlased vihale ajanud. Ühe hiljutise arvamusküsitluse kohaselt on rahva protestivaim rekordkõrgustes.
Copyright The Financial Times Limited 2012