Kas piimakarja kahjulikku jalajälge saab vähendada?

Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtete grupi Agrone juhataja Raul Jeets (paremal) ja tootmisjuht Margus Muld Hummuli Agro lehmafarmis, mida juhib Maarja Paomees. Foto: Margus Ansu

Tuntud rallisõitja eestvedamisel tahab peamiselt Eestimaa lõunaosas tegutsev piimatootja tõestada, et maailmas mitmel pool hoogu koguvad roheaktivistide rünnakud lehmade kui suursaastajate vastu on tõrjutavad – ja seda mitte sõnade, vaid ennekõike tegudega.

Üks lehm pole pärastlõunasel lüpsil ühtäkki üldse piima andnud, näeb Maarja Paomees, Hummuli Agro juhataja Valgamaal. Mõneks hetkeks on tal nuputamist, mis küll loomaga lahti.

Küsimusele vastuse saamiseks ei pea minema lauta, et seal 1185 lehma seast kõrvade külge kinnitatud numbrite järgi piima mitteandnu üles otsida. Paomees, kes töötas Agrone kontserni kuuluvas Hummuli Agros varem viis aastat loomakasvatusjuhina, ei pea tõusma isegi oma toolilt kontoris. Ta avab paari hiireklõpsuga lehma digitaalse andmebaasi, mis ei jää info hulgalt sugugi alla sellele, mis leidub meist igaühe kohta Terviseportaalis. Pigem ületab seda: näiteks parajasti juurutatav sensorsüsteem aitab käigult mõõta ja salvestada, kui palju on väljalüpstud piimas valku, rasva ja muid aineid.

Neist andmeist saab ühtlasi iga lehma kohta välja lugeda, milline on tema tervis, sõnab peamiselt piima, aga ka munade ja teravilja tootmisega tegeleva Agrone kontserni tootmisjuht Margus Muld.

Arvutisse salvestatud lehma digilugu näitab Paomehele, et pole loomaga hullu midagi. Piim pidigi kinni jääma, saab selgeks, sest lehmal läheneb poegimisaeg.