/nginx/o/2024/03/18/15952624t1h6bf0.jpg)
/nginx/o/2022/06/19/14640410t1hf0db.jpg)
Riigikontroll leidis kaitseotstarbeliste hangete järelauditit kommenteerides, et kuigi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on kaitsealaste hangete läbiviimisel oma tegevust parandanud igast aspektist, tekitasid 15 auditeeritud hankest küsimusi snaiprite relvakomplektide, automaattulirelvade ja pikamaa tanktitõrjerelvade hanked.
«Kui 2020. aastal avaldatud auditiaruandes toodi välja, et enamiku kaitsealaste hangete puhul eelnevaid turu-uuringuid kas ei tehtud või polnud nende tulemused säilinud, siis nüüd võime tõdeda, et hangete eeltöö Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (RKIK) on läinud paremaks,» ütles riigikontrolör Janar Holm auditit tutvustavas pressiteates.
Audit näitas, et aastatel 2020–2023 läbi viidud 15st kontrollitud suuremahulisest hankest ühe puhul ei olnud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt avaldatud, mida ja kui palju hankida tahetakse. Nii oli snaipripüsside hanke eesmärk osta relvakomplekte, kuid sõlmitud 40 miljoni eurosest raamlepingust enamiku kavatseb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus täita hoopis lisavarustuse ostmisega. Hankes said aga osaleda vaid relvakomplekti pakkuvad ettevõtted. Seega polnud lisavarustuse soetamisel konkurents parimal viisil tagatud.
Üldjuhul olid hankelepingud täidetud kontrollitud perioodil kokkulepitu kohaselt, sh on järgitud lepingutes sätestatud hinda, tarnete tähtaegu ja tarnitava varustuse komplektsust. Küll aga hilines enamik automaattulirelvade RAHE tarneid, kuid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei reageerinud lepingutingimuste rikkumisele (tarnete hilinemine) viisil, mis oleks lepingu järgi olnud võimalik, ega rakendanud lepingutingimuste rikkumise eest leppetrahvi.
Selle peamine põhjus oli see, et hanke maht oli suur ja hangitav varustus koosnes paljudest osadest ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei suutnud lepingute täitmist ja tarnete toimumist piisavalt operatiivselt jälgida ja vastavalt reageerida. Kaitseväe lahinguvalmidusele tarnete hilinemised otsest mõju ei avaldanud, sest kaitseväel oli kuni uute relvade saabumiseni võimalik kasutada vanemaid automaattulirelvi.
Pikamaa tankitõrjesüsteemide hanke puhul heitis Riigikontroll Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ette, et raamlepingu tingimusi on oluliselt muudetud, mis ei ole kooskõlas riigihangete seadusega. Suurema osa raamlepingu mahu eest on hangitud hoopis ühekordseid tankitõrjerelvi, mida algselt hankima ei mindudki.
Kuigi hanketingimuste järgi taheti soetada tankitõrjerelvastust, millega oleks võimalik tabada sihtmärki minimaalselt 4000 meetri kaugusel, on sama raamlepingu alt ostetud ka sama tootja tankitõrjerelvi, mille laskekaugus on vaid 2000 meetrit (ehk vastab keskmaa tankitõrjerelvade laskekaugusele). Hanke järel on suurendatud hanke algset mahtu viiekordseks ehk 40 miljoni euro asemel on raamleping paisutatud 200 miljoni euro peale.
Auditis tuuakse välja, et hanke tehnilises kirjelduses oli selgelt nõutud, et tankitõrjesüsteemi laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit. Hangitud ühekordsete tankitõrjerelvade maksimaalne efektiivne laskekaugus on sellest poole väiksem. Seega ei vasta suur osa pikamaa tankitõrjesüsteemide raamlepingu alt hangitud relvadest Riigikontrolli hinnangul hanke alusdokumentidele.
«Riigikontrollile edastatud dokumendid keskmaa tankitõrjerelvi puudutava turu-uuringu kohta ei näita, kui põhjalik turu-uuring oli ja millised olid järeldused. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei ole relvade hankimisel veenvalt põhjendanud, miks olid hangitavad tankitõrjerelvad ainuvõimalik valik,» seisis auditis.
Peale selle tegi Riigikontroll eraldi ülevaate sellest, kuidas on kasutatud lisaraha, mille kohta tehti plaanid 2022. aasta jaanuaris ja märtsis, ajendatuna Venemaa tegevusest ja täiemahulisest sõjast Ukraina vastu. Auditi tulemusel selgus, et lisaraha kasutamiseks korraldatud hanked on üldjuhul tehtud läbipaistvalt, küll aga on kolmel juhul ületatud varem sõlmitud raamlepingu maksimaalset maksumust