Tavaline praktika on, et üürnik ei vastuta loomuliku kulumise eest ning peab üüripinnalt kõrvaldama vaid amortisatsiooni ületavaid kahjustusi. See hõlmab üldjuhul varale tekitatud kahju, näiteks millegi lõhkumine või määrimine.
«Väljaüüritava eluruumi üldise toimimise eest vastutab ikkagi omanik ning tema kohustus on tagada, et üüriese vastaks lepingujärgsele seisundile. Üürileandja peab hoolitsema selle eest, et üüriesemel on näiteks toimivad tehno-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning tasuma nende korrashoiu ja hoolduse eest,» selgitab turvaliste üürilepingute platvormi Rendin õigusjuht Lia Siht.