/nginx/o/2024/05/08/16055588t1h2f07.jpg)
Eesti Energia vajab jaanipäevaks valitsuselt lisakapitali 100–200 miljonit eurot, sest ettevõtte hingetoru ehk rahavoog on eelmise juhatuse ambitsioonika investeerimiskava tõttu kinni nööritud.
Samal ajal on ettevõttes tulekul erikontroll, mis hindab eelmise juhatuse esimehe Hando Sutteri juhtimisel tehtud otsuseid ja tehinguid, millega Eesti Energia võis saada suurt kahju. Jutt käib kümnetest miljonitest eurodest.
Aga see pole veel kõik. Eesti Energia valmistab ette põlevkiviõlivabrikute toodangu rafineerimistehase projekti, mille esimene osa, bensiini rafineerimine, võib maksma minna 200–250 miljonit eurot. Kui tahta ümber töödelda kogu õlitehaste toodang (700 000 tonni aastas), siis on investeering mitu korda suurem. Riigifirma üksi sellist raha välja käia ei suuda, seega tuleb leida investor ehk veel üks tükk ettevõttest erastada.
Eesti Energia juhatus on aasta ametis olnud, kaks on veel ees. Mida nõukogu neilt ootab?
Tegelikult on ootused suuresti defineerinud riik. Kindlasti on nõukogul ootus, et organisatsioon muutub avatumaks, läbipaistvamaks ja praktilisemaks. Selle on uus juhatuse esimees Andrus Durejko ette võtnud. Ta on päris põhjalikult võtnud ette selle, mis on siiani toimunud, kuidas on protsessid olnud üles ehitatud ja sealt on tulnud igasuguseid küsimusi välja, kuidas ettevõtte tööd paremini korraldada.
Rääkige palun, mis küsimusi on välja tulnud?