Väheseid aktsiaid pole mõtet hoida

Kontohooldustasud söövad väikeste portfellide investeeringud ära. Illustratsioon: Allikas; Tallinna börs, Postimees, pangad; graafika: Alari Paluots

Suurpankade väärtpaberikontode hoolduskulud ulatuvad vähemalt kümne euroni aastas. Kümmekonna aktsiaga tuleb investeeringule peale maksta.
 

Väikest hulka väärtpabereid pole mõtet hoida, sest kontohoolduskulud söövad pikapeale suurema osa investeeringust ja lõpptulemusena võib juhtuda, et maksate investeeringule hoopis peale.

Eesti börsiettevõtete aktsiaraamatuid vaadates torkab silma, et aktsionäride seas on palju selliseid investoreid, kelle kontol on üks, kaks, kümme või mõnikümmend aktsiat. Väikese arvu aktsiate omanikel pole aga neid mõtet hoida, sest rikkaks selle investeeringuga ei saa ning väärtpaberikonto hooldustasud ja inflatsioon söövad selle väärtuse lihtsalt ära.

Enam kui poole võrra

Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest on kõige rohkem ehk umbes 12 500 aktsionäri Tallinkil. Laevakompaniil on kolmveerand tuhat aktsionäri, kelle kontol on sada või vähem aktsiat, kümne või vähema aktsia omanikke on sadakond.

Tõenäoliselt soetas enamik neist 2005. aasta detsembris toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) hinnaga 5,25 eurot aktsia.

2007. aastal viis Tallink läbi fondiemissiooni, mille kohaselt sai aktsiaomanik lisaks veel kolm uut. Enamik tänaseid saja aktsia omanikke märkisid kuus ja pool aastat tagasi 25 aktsiat, mis tegi investeeringu suuruseks 131,75 eurot, millele lisandus 3,20 eurot komisjonitasu.

Praeguseks on selle investeeringu väärtus kahanenud 64 eurole ehk enam kui poole võrra.

Juhul kui need sada aktsiat oleks osa suuremast portfellist, poleks häda midagi. Paraku on nende kolmveerand tuhande aktsionäri hulgas suurem osa neid, kellel on see ka ainus investeering.

Neil passiivsetel investoritel, kelle kontol on vaid mõnikümmend aktsiat, tuleks meeles pidada, et aktsiate soetamiskulule lisandub ka väärtpaberite hoidmise kulu.

Kolmes pangas (SEB, Swed­bank ja Nordea) on see koos käibemaksuga 77 senti kuus, Sampo Pangas üks euro ning ainult LHV Pangas on Eesti ja teiste Balti riikide aktsiate hoidmine tasuta.

See aga tähendab, et sisuliselt maksavad SEBi, Swedbanki ja Nordea kliendid väärtpaberite hoidmisel iga kuu 1,2 Tallinki aktsiat oma pangale. Sampo Panga kliendid maksavad aga kontohooldustasu kuus koguni 1,56 Tallinki või ka näiteks 2,4 Baltika aktsia väärtuses.

Aastas maksavad suurpankade kliendid väärtpaberikonto hooldustasu aga 14,4 Tallinki aktsia jagu.

Seega kui teil praegu on sada Tallinki aktsiat, peaks kontohooldustasu tasateenimiseks aktsia hind kahekordistuma nelja aasta ja kolme kuuga, mis teeks aktsiahinna keskmiseks tõusuks üle 18 protsendi aastas. Tallinki aktsia senine hinnaliikumise ajalugu näitab, et selline võimalus on üsnagi vähetõenäoline.

Siinkohal tuleks märkida, et välisbörside väärtpaberite hooldustasud on veelgi kõrgemad.

Ainult üks

LHV Pank Balti aktsiate hoidmise eest kontohaldustasu ei võta. LHV Panga investeerimispanganduse juht Erki Kert kinnitas, et lähiajal ei ole kavatsust seda tasuliseks muuta. Samas ei ole kindel, et see ka viie aasta pärast nii on.

«Viieks aastaks on väga keeruline lubadusi anda, kuna aktsiate Balti haldustasu ei sõltu ainult meist endist, vaid ka näiteks EVK (Eesti Väärtpaberikeskus – toim) hinnakirjast,» ütles Kert. «Praeguseni oleme Balti aktsiate haldustasu oma klientide eest ise EVK-le kompenseerinud.»

Sellegipoolest tuleks ka LHV Panga klientidel arvestada inflatsiooni, mis näiteks alates Tallinki börsileminekust tänaseni on kokku 35 protsenti.

Kui nüüd juuresolevat tabelit vaadata, siis selgub, et seitse aastat tagasi (nooremate börsiettevõtete puhul alates ettevõtete börsileminekust) aktsiatesse investeeritud 64 eurot on positiivset tootlust toonud vaid Tallinna Kaubamaja (kokku 92 protsenti) ja Silvano FG (kokku 18 protsenti) aktsiad. Kui võtta arvesse ka inflatsioon, jääb ainsaks positiivse tootlusega aktsiaks Tallinna Kaubamaja.

Mis aga veelgi hullem, enam kui poolte börsiettevõtete pikaajalised kuni saja aktsiaga väikeinvestorid maksavad tegelikult oma investeeringutele peale, ja mida vähem on aktsiaid, seda rohkem nad võrreldes investeeringu suurusega maksavad.

Seetõttu peaksid väikeste väärtpaberiportfellide omanikud tõsiselt mõtlema, kas tasub niimoodi jätkata. Mõttekam on väärtpaberid kas maha müüa või väärtpaberiportfelli tasapisi kasvatama hakata. Niisama raha tuulde loopida pole mõtet.