/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/04/08/1045460t1h57ff.jpg)
Tänu nafta hinna kiirele tõusule võis Venemaa ainuüksi 2007. aastal suurendada eelarvemahtu 31 protsenti.
Vene majandust poob nafta hinnaralli pidurdumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu aja pärast Venemaa presidenditoolile istuva Vladimir Putini peamiseks mureks ei saa olema üha kasvav opositsioon, vaid nafta hinna tõusu peatumisest tingitud eelarve- ja jooksevkonto defitsiit.
Aastatel 2000–2011 oli Venemaa väliskaubanduse ülejääk tänu nafta ja gaasi hinna dramaatilisele tõusule kokku 785 miljardit dollarit, mis on võrdne 40 protsendiga idanaabrite mullusest sisemajanduse kogutoodangust. Selle aja jooksul tõusis nafta hind neli korda, valitsuskulud kasvasid aga üheksa ja palgad peaaegu kolm korda, kirjutas Financial Times.
Tänu nafta hinna kiirele tõusule võis Venemaa ainuüksi 2007. aastal suurendada eelarvemahtu 31 protsenti. Musta kulla uus hinnatõus mullu aitas eelarvel kergesse ülejääki jääda, kahel eelneval aastal oli see aga negatiivne.
Hõlptulu aeg läbi
Juhul kui nafta hind lähiaastatel kiiresti ei tõuse, on hõlptulu aeg Venemaa jaoks läbi. «Millalgi Putini presidendiperioodi keskel põrkab majandus vastu seina,» ütles majanduslehele Venemaa investeerimispanga Renaissance Capital analüütik Ivan Tšakarov.
Tema hinnangul muutub Venemaa jooksevkonto 2015. aastal negatiivseks. «Venemaast saab klassikaline topeltdefitsiidiga majandus,» nentis Tšakarov ja lisas, et defitsiiti läheb ka riigieelarve.
Citigroupi analüütikute hinnangul peaks Venemaa eelarvetasakaalu säilitamiseks olema nafta hind 2014. aastal vähemalt 150 dollarit. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ennustab, et juhul kui hind jääb pidama 100 dollari kandis, läheb jooksevkonto väikesesse defitsiiti 2016. aastaks, ja kui Venemaa ei suuda ligi meelitada väliskapitali, laseb riik rubla devalveeruma.