Tõnis Oja: keegi ei taha kulutada

Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann.

Kommertspangad on viimastel kuudel jõudsalt hoiuste intresse langetanud. Sellele vaatamata paisuvad ettevõtete ja eraisikute pangahoiused. Kodumajapidamised ja ettevõtjad on muutunud ettevaatlikuks. Selle asemel et investeerida või tarbida, hoitakse raha pangakontodel, millelt teenitav intress jääb mitu korda inflatsioonile alla.

Tegemist ei ole üksnes kohaliku nähtusega. Ameeriklasi on seni peetud laenurahvaks. Arvamus pidas paika kuni 2008. aasta sügiseni, mil ameeriklaste tarbimislaenude maht kasvas peaaegu 2,5 triljoni dollarini. Finantskriisi puhkemisel kukkusid mahud aga kahe aastaga viiendiku võrra ning stabiliseerusid alates 2010. aasta sügisest 2,05 triljonil dollaril. Erandiks on õppelaenud, mille maht kasvab endiselt.

Hoiuste maht Ühendriikide pankades kasvas aga eelmisel aastal 882 miljardi dollari võrra, rekordilise kaheksa triljoni dollarini ning kui juurde arvata välismaal olevad hoiused, ületab see juba 10 triljonit dollarit. Siinjuures tuleks aga märkida, et sealsete pankade hoiuste intressid on veelgi madalamad kui meil.

Ettevaatlikud on ka ärid. Alates finantskriisi puhkemisest kolm ja pool aastat tagasi on ettevõtted tublisti bilansse tugevdanud ning USA suureettevõtete bilanssidel on vaba raha hulk kasvanud 50 protsenti, 1,2 triljoni dollarini. Ainuüksi Apple’i bilansis on vaba raha hulk 100 miljardit dollarit. Euroopa ettevõtete bilanssidel on vaba raha kaks triljonit eurot. USA, Jaapani, Suurbritannia ja eurotsooni riikide ettevõtete bilanssidel on kokku 7,75 triljonit dollarit (5,9 triljonit eurot).

Investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumine halvas pangandussüsteemi täielikult. USA toonane rahandusminister Henry Paulson helistas pankroti eelõhtul abikaasale ja palus tal võtta pangaautomaadist nii palju sularaha kui võimalik, sest ta ei olnud päris kindel, kas pangad järgmisel päeval töötavad.

Ebakindlus, isegi hirm tuleviku ees kummitab tänaseni, sest maailm pole finantskriisist päriselt tänaseni toibunud ning Euroopa võlakriisist pole kaugeltki jagu saadud. Ebakindluse tõttu hoiduvadki nii eraisikud kui ka ettevõtted tarbimisest ja investeerimisest.

Võib ju öelda, et see on hea, sest hiljutiste kriiside põhjuseks oli ju eelmiste kümnendite ajal toimunud priiskamine. Majandused vajavad aga kasvamiseks investeeringuid ja tarbimist. Jaapanlased on maailma suurimad säästjad, mille tulemiseks on 20 aastat majanduslikku stagnatsiooni. USA ja Euroopa ja Suurbritannia keskpangad on majanduse elavdamiseks tegelnud hoolsalt raha trükkimisega. Esialgu pole see märkimisväärset tulu andnud, mistõttu on hakatud rääkima rahatrükkimise võimalikust uuest voorust.