Sügisel leppis valitsus riigieelarve strateegias kokku, et 2025. aastal peaks riigieelarve nominaalne puudujääk vähenema 1,9 protsendile SKTst. Hiljuti tuli rahandusministeerium välja oma kevadise majandusprognoosiga, kus märgiti, et kui riik teeb ära kõik maksu- ja kokkuhoiumeetmed, mis sügisel kokku lepiti, on eelarvemiinus tuleval aastal 2,6 protsenti SKT-st.
Neljapäeval võtab valitsus tõenäoliselt vastu stabiilsusprogrammi – lihtsustatult dokumendi, milles näitame Euroopa Komisjonile, kuidas me oma rahaasjadega joone peal oleme. Ja seal seisab, et järgmise aasta miinus on 3 protsenti SKTst. See tähendab siis rahaliselt rohkem kui 400 miljonit suuremat laenu.