Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks?

SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal Foto: SEB

Palgalõhest rääkides võib kergesti jääda mulje, et ennekõike peaksid selle vähendamise nimel pingutama tööandjad. SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal selgitab, mida saaksid ka naised ise teha, et palgalõhe vastu võidelda.

Ühest küljest on Eesti 13,1 protsendi suurune palgalõhe tingitud meie vanemapuhkusest. Peamiselt jäävad lastega pikalt koju naised ning see toob kaasa emaduslõivu, aastakümneid hiljem ka pensionilõhe. Teisalt on see aga tingitud stereotüüpidest: naisi nähakse kui pere ja majapidamise eest hoolitsejaid, mehi kui leiva lauale toojaid. Tihtipeale kantakse paarisuhetes seda mustrit alateadlikult edasi, sest nii on alati olnud ja küllap on nii õige.

Stereotüüpsete rollide muutmiseks peaksid naised juba paarisuhte alguses panema reeglid paika. Nagu soovitatakse rahaasjad juba suhte alguses selgeks rääkida, soovitan mina rääkida selgeks ka vastastikused ootused pere muude tegevuste ja kohustuste osas, sealhulgas näiteks, kuidas on jaotatud majapidamistööd või millisena nähakse tulevikus laste eest hoolitsemist. Need võivad olla ebamugavad küsimused, ent selline dialoog tagab avatud, teineteise suhtes ausa ja austava paarisuhte, kus ootused ja kokkulepped on selged, läbipaistvad ja paigas. Boonusena on see väike samm stereotüüpide murdmise suunas.

Tööalaselt aitab edasi avatus

Nagu paarisuhteski, on tööalaselt dialoog kõige alus. Kui naine on jäänud lapseootele, tasub tööandjat sellest aegsasti teavitada ning uurida, mis saab edasi. Sõltuvalt töö iseloomust ja naise enda soovidest saab lapsehoolduspuhkuse järel jätkata töötamist osalise tööajaga või omandada lapsehoolduspuhkusel olles uusi oskusi ja teadmisi, mis edaspidises karjääris vajalikud on.

«Ühest küljest aitab pidev enesetäiendamine hoida naist tööturu jaoks konkurentsivõimelisena, kuid teisalt annab see võimaluse argikohustustest ümberlülitamiseks.»

Kui naine viibib lapsehoolduspuhkusel pikemat aega, siis on mõistlik end aeg-ajalt tööandjale meelde tuletada, kui tööandja või juht selles osas ise initsiatiivi ei näita. Uurida, kas ametikoht on sellisel kujul alles, või anda teada, millal on plaanis tööle naasta. Nii on lihtsam otsida näiteks asendajat või naisele uut positsiooni, kui vana enam sellisel kujul alles ei ole. Alati ei pruugi üleöö lahendust leida, kuid pika etteteatamise puhul on manööverdamisruumi juba rohkem ja kokkuvõttes on lahendus mõlemale poolele suure tõenäosusega rahuldust pakkuvam.

Arenemisvõimalused lapse kõrvalt

Lapsehoolduspuhkus on hea võimalus enda arendamiseks. Näiteks kui teatud positsioonil on kindlasti vaja mingit keeleoskust, aga naisel ei pruugi see olla nii heal tasemel, siis lapsehoolduspuhkus on parim aeg selle lihvimiseks või omandamiseks. Lisaks on rohkesti näiteid emadest, kes on lastega kodus olles viinud lõpule ülikooliõpingud või osalenud täiendkoolitustel.

Arenguvõimalusi on palju ja naised võiksid neid ära kasutada, mõeldes ennekõike sellele, mis pikaajaliselt karjääri mõttes enim kasu toob. Ühest küljest aitab pidev enesetäiendamine hoida naist tööturu jaoks konkurentsivõimelisena, kuid teisalt annab see võimaluse argikohustustest ümberlülitamiseks. Vast kõik lapsevanemad teavad, et see on vaimse tervise seisukohalt äärmiselt oluline.

Karjäär on enda kätes

Kõige tähtsam on meeles pidada, et karjäär on enda kätes. Juba enne lapsega koju jäämist võiks naine uurida, kas lähiajal on ette näha tema töö muutumist ning vajadusel kodus olles end vastavate muudatustega kursis hoida. Samuti on kasulik uurida ka palgamuudatuse võimalust, kui seda viimase poole aasta jooksul tehtud ei ole – see annaks naastes veidi parema stardipositsiooni. Ühtlasi tasub lapsehoolduspuhkuselt taas tööle asudes võtta teemaks nii töö sisu kui ka tasustamine.

Lapsehoolduspuhkuse ajal omandatud kõrgem haridus või uued oskused võimaldavad võtta keerukamaid ja vastutusrikkamaid tööülesandeid ning seeläbi teenida ka kõrgemat töötasu. Keerulisem on siis, kui naine ei ole vahepeal enda arendamisse aega investeerinud ning jäänud oskuste ja teadmiste osas kahe või kolme aasta tagusesse aega.

Ühtlasi on oluline rääkida oma soovidest ja vajadustest, näiteks vajalikust paindlikkusest, et lapsevanemana ka tööl endast parim anda. Mida julgemalt ja avatumalt töötaja end väljendab, seda suurema tõenäosusega saab tööandja talle vastu tulla.

Valikud peavad olema teadlikud

On naisi, kellele karjääri tegemine ei olegi oluline ja kes soovivad keskenduda laste kasvatamisele, võtavad enda õlule majapidamistööd ning seavad pere vajadused enda omadest ettepoole. See võib olla paljude naiste teadlik soov ja valik, kuid samas tuleb mõista ka selle valikuga kaasnevaid tagamaid, mis palganumbris paraku positiivselt ei peegeldu. Suure tõenäosusega võib see tähendada tulevikus väiksemat sissetulekut, kesisemaid karjäärivõimalusi ja vanaduspõlves väiksemat pensionit. On vajalik, et need stsenaariumid oleksid läbimõeldud.

Teadlikkus peakski olema läbiv võtmesõna – teadlikkus, et lapsehoolduspuhkusele jäädes ei pruugi enam ametikohta sellisel kujul alles olla; teadlikkus, et kui naine jääb lapsega koju, siis tekib palgalõhe; teadlikkus, et palgalõhe vastu saab võidelda stereotüüpe murdes.