Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Automüüjad: tarbijate ootused toovad lähiaastatel kaasa suuri muudatusi

Copy
Liiklus Tallinnas. Pilt on illustratiivne.
Liiklus Tallinnas. Pilt on illustratiivne. Foto: LIIS TREIMANN / Scanpix

Inimeste igapäevaelu liigub üha rohkem mugavuslahenduste poole ning kiire elutempo juures soovitakse üha vähem tegeleda rutiinsete olmeküsimustega. Riik omakorda suunab inimesi järjest rohkem mõtlema keskkonna ja jätkusuutlikkuse peale. Milliseid muutusi toob tarbijate nõudlus murevabadele ja jätkusuutlikumatele lahendustele kaasa autoturul, arutlevad Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma ja United Motorsi müügi- ja turundusjuht Leino Luik.

United Motorsi müügi- ja turundusjuht Leino Luik võrdles viimaste aastate autoturgu ameerika mägedega. «Covidi-pandeemia esimese lainega kukkus turg kolinal kokku, kuid taastus pärast piirangute kadumist kiiresti. Ukraina sõda tõi aga kaasa teatud ebakindluse ning pikaaegseid kohustusi, nagu seda on ka autoliising, ei julgeta võtta,» kirjeldas Luik viimast kolme aastat autoturul.

Autode täisteenusrendiga tegeleva Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma ütles samuti, et viimased aastad on olnud heitlikud ning see on oluliselt mõjutanud autoturgu. «Ühelt poolt on ebakindla majandusolukorra, intressi- ja hinnatõusu tõttu tarbijate ostukindlus madal ning peljatakse pikaajaliste kohustuste võtmist. Teiselt poolt on aga näha, et inimesed siiski ei ole valmis autosõidust täiesti loobuma ning auto omamisele otsitakse paindlikumaid alternatiive pikaajalise ja lühirendi näol,» nentis Valma.

Omamismudelilt sõidukite tellimusteenuse suunas

Pikki aastaid on nii maailma kui ka Eesti autoturg üles ehitatud nn omamismudelile – inimene soovib omada autot ja ostab selle automüüjalt, kasutades vajadusel laenu- või liisinguteenuseid. Kui täna on Euroopas suurem osa uutest sõidukitest soetatud omandisse, siis 2023. aastal ilmunud Deloitte aruandes prognoositakse, et 2030. aastaks moodustavad tellimuspõhised teenused eraisikute uute sõidukite registreerimisest koguni 21 protsenti.

«Kui eestlaste jaoks on auto omamine jätkuvalt staatuse sümbol, näeme mujal maailmas viimastel aastatel auto omamise tähtsuse ja atraktiivsuse pidevat langust. Inimesed näevad järjest rohkem auto mugavuste kõrval omamisega kaasnevaid pikaajalisi kohustusi ja kulutusi, mis kiire elutempo ja muutuste valguses on muutumas ebamugavaks koormaks,» rääkis Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma.

United Motors: eraisikud on jätkuvalt autousku

United Motorsi müügi- ja turundusjuht Leino Luik tõdes samuti, et kuigi Eesti eraisik on jätkuvalt auto omamise usku ning läheb maailmas üha laiemalt leviva kasutusrendi trendiga visalt kaasa, on täisteenusrendi kasvu näha ettevõtete seas.

«Ettevõtted hindavad autopargi kogukulu, arvestades nii sõiduki hinda kui ka halduskulusid. Täisteenusrent annab nii finantsilise kui ka ajalise kokkuhoiu – ettevõtte ei pea muretsema autopargi amortiseerumise pärast ning ei pea hoidma palgal inimest, kes tegeleb selle haldusega,» selgitas United Motorsi müügi- ja turundusjuht.

Eraisikud seevastu jälgivad eelkõige sõiduki kuukulu, mitte kogukulu ning seetõttu on Eesti tarbijate jaoks jätkuvalt populaarseim auto omandamise viis liising.

Noorem põlvkond otsib mugavust ja paindlikkust

Nii Euroopas kui ka Eestis on viimastel aastatel tõusutrendis aga autojagamise teenused ja lühirent. Eriti on seda näha noorema põlvkonna seas. «Noorem põlvkond otsib mugavust ning hindab seda, et nad saavad liikuda autoga ühest kohast teise, muretsemata selle üle, kus nädalavahetuseti autot hoida, millal vahetada rehve või minna autoga hooldusesse,» tõi Luik välja, miks noored valivad auto omamise asemel renditeenuse.

Ka Valma nõustub, et noorem põlvkond ei ole enam nii auto omamise usku, kui seda on vanem generatsioon, ning autot kasutatakse eesmärgipärasemalt planeeritud sõitude tegemiseks, mitte igapäevaseks liikluseks. «Autojagamise teenus pakub alternatiivi ühistranspordile – võimalus liikuda n-ö uksest ukseni justkui isikliku sõiduvahendiga pakub mugavust, millest noorem generatsioon ilmselt ei ole nõus ka tulevikus loobuma ning seega otsivad nad alternatiivseid võimalusi, mis pakuksid auto omamise mugavusi ilma tülikate lisakohustusteta,» lisas Valma. Seda kinnitab ka sõidukite renditeenuse turu kasv Euroopas, mis 2021. aastal ületas 2,5 miljardi USA dollari taseme.

Elektriautode puhul hinnatakse keskkonnahoiust enam väiksemat halduskulu

Valma sõnul on Euroopa renditeenuse turu kasvule oma tõuke andnud ka elektriautode turu suurenemine. «Tööstuseksperdid hindavad, et 2025. aastaks on 20–30 protsenti uutest elektriautodest soetatud kuumaksepõhise teenusega,» tõi Valma välja Deloitte aruandes esitletud hinnangu.

Luige sõnul Eesti tarbija autoostu juures keskkonna ja jätkusuutlikkuse peale veel liiga palju ei mõtle. Kuigi elektriautode müük on kasvutrendis ning turuosa on kahekordistunud, jõudes 7–8 protsendini kõikide autode müügist, on tema arvates selle põhjuseks pigem see, et elektriauto kasuks otsustanud inimesed hindavad seda, et elektriauto igakuised energiakulud on väiksemad kui sisepõlemismootoriga autol.

Kasvule aitab kaasa ka see, et mudelivalik on oluliselt laiem kui paar aastat tagasi ning ka hinnad on juba võrreldavad sisepõlemismootoriga auto hinnaga.

«Elektriauto on keskmise Eesti tarbija jaoks, kes vaatab eelkõige auto ostuhinda, kallis. Seega eratarbija niisama kergelt oma vana autot elektriauto vastu ei vaheta. Küll aga näeme ka siin, et elektriautodele üleminekul on esirinnas ettevõtted, kes ühelt poolt soovivad vähendada CO2-heitme hulka, kuid teiselt poolt on nende jaoks oluline hinnata autopargi kogukulu, mis on elektriautode puhul oluliselt madalam,» lisas Valma lõpetuseks.

Tagasi üles