JURIST ANNAB NÕU Mida teha, kui oled sattunud maksehäireregistrisse?

Sander Silm
, majandusajakirjanik
Copy
Eestis on umbes 85 000 inimest kantud mõnda maksehäireregistrisse, mis tähendab, et nendel inimestel on raske saada nii pangast laenu või üürida näiteks korterit.
Eestis on umbes 85 000 inimest kantud mõnda maksehäireregistrisse, mis tähendab, et nendel inimestel on raske saada nii pangast laenu või üürida näiteks korterit. Foto: Thomas Trutschel/photothek.net, via www.imago-images.de

Umbes 85 000 Eesti inimest on kantud mõnda maksehäireregistrisse ning kuigi tegemist ei pruugi olla õigete ega täpsete andmetega, mõjutab nn musta nimekirja sattumine inimest oluliselt. Advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper annab nõu, kuidas oma andmeid kontrollida ja millised on võimalused maksehäiretega tegelemiseks.

Eestis ei ole ühtset maksehäireregistrit ning internetist võib leida mitmeid erinevaid allikaid, mis jagavad infot inimese maksekäitumise ja võlgade kohta.

«Olemasolevad maksehäirete registrid ei ole riiklikud ega ühtsed ning piltlikult öeldes võib igaüks luua oma avaliku maksehäireregistri ja küsida selle kasutamise eest tasu. Pangad, erinevad laenu- ja krediidiandjad kontrollivad potentsiaalsete lepingupartnerite maksekäitumist ning nn mustas nimekirjas olemine võib inimest oluliselt mõjutada, eriti siis, kui avaldatud info ei ole õige,» tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper välja.

Tagasi üles