SEB avaldas, kes Eesti kallites laenudes tegelikult süüdi on

Ühe- ja kahesendiseid münte järgmisest aastast enam tagasi ei saa. Foto: Elmo Riig / Sakala

SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul on sel kümnendil võlakirjamaailm, eriti just Balti riikide jaoks, olnud vägagi pingeline, sealjuures on Eesti jaoks laenamine kindlasti kallinenud ka Venemaa naaberriigiks olemise tõttu.

«2022. aasta 24. veebruaril ründas Venemaa Ukrainat, mis muutis Eesti koheselt agressorriigi naabriks. Viis kuud hiljem alustas Euroopa Keskpank intressimäärade kergitamist, et võidelda rekordilise inflatsiooniga. Nende kahe teguri tõttu on raha kaasamine muutunud kallimaks pea kõikjal Euroopas,» märkis Laur pressiteates.

Ta tõi välja, et 2020. aasta augusti lõpus kauples Eesti 2030. aasta riigivõlakiri 0-protsendise tootluse juures. Nii Saksamaa kui ka Soome võrdse kestvusega noteeringud pakkusid aga -0,41-protsendist ja -0,23-protsendist tasuvust. Nüüd, ligi neli aastat hiljem, on olukord aga drastiliselt muutunud.