Tüütud parklaõnnetused: kuidas vältida suuremaid probleeme plekimõlkimiste korral

Avarii. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Liiklusõnnetused, mis juhtuvad parklas, ei too enamasti kaasa olulist rahalist kahju, kuid sageli tekitavad need palju arusaamatust kõigile liiklusõnnetusse sattunud sõidukite omanikele.

Gjensidige kindlustusfirma sõnul juhtub nii mõnigi liiklusõnnetus just parklas. Õnnetusi põhjustavad nii parema käe reegli eiramised, teisele autole otsa tagurdamised, hooletusvead kui ka joobes juhid.

«Parklates, kaubanduskeskuste või kontorite parklates ja hoovides toimuvaid liiklusjuhtumeid iseloomustavad väikesed mõlgid, küljekriimud, katkised tuled, kõverdunud peeglid või purunenud kaitserauad. Harvadel juhtudel saavad kahjustada auto rattad ja aknaklaas,» ütleb Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Tema sõnul juhtub n-ö plekimõlkimisi enim just suurlinnades, kus on palju parklaid. Kuigi tavaliselt on kahjud pigem väikesed, ulatudes mõnesaja euroni, juhtub harvem ka suuremaid liiklusõnnetusi. Näiteks Tartu ühe kaubanduskeskuse parklast lahkudes tekkis tähelepanematusest pea 20 000 suurune liikluskindlustusjuhtum.

Kuidas õnnetusi vältida?

Parklas manööverdades soovitab Kirsiste sõita aeglaselt ja valida alati ohutu sõidukiirus. «Parklates on suur tõenäosus, et mõni teine auto sõidab parkimiskohalt vaatamata välja. Vahel astub ootamatult sõiduteele jalakäija. Autojuhid peaksid alati olema valmis parklates äkkpidurduseks, sest kiirus on selliste liiklusõnnetuste puhul määrav. Paraku näitab praktika, et autojuhil on kohati äärmiselt raske näha pargitud autode seas potentsiaalselt ohtlikku takistust,» räägib kindlustusseltsi esindaja.

Gjensidige filiaali juhi sõnul on parklas liikudes väga oluline pöörata tähelepanu selle liikluskorraldusele ja teekattemärgistele. «Juhid peavad ristuvas sõidusuunas teistele autodele teed andma, kui teekattemärgid seda näitavad. Kui te pole oma eesõiguses kindel või kui teekattemärgistus on kulunud ega ole nähtav, käituge nii, nagu teil poleks eesõigust. Kui teekattemärgistus puudub, järgige parema käe reeglit,» soovitab kindlustusseltsi esindaja autojuhtidele.

Tema sõnul peab juht, eriti tagurdades, andma teed kõigile liiklejatele, mistõttu on jalakäijate suhtes eriti tähelepanelik vaja olla. «Enne tagurdamist veenduge alati, et see on ohutu. Tagurdamisel on ülimalt oluline jälgida peeglitest nähtavat, kuid ei tasu unustada ka sõiduki külgedel olevaid pimealasid. Need on tsoonid, kus teie kõrval olev auto ei ole enam läbi küljevaatepeegli nähtav, kuid ei ole veel ka märgatav läbi küljeakna vaadates. Kui juhil on küsimusi nähtavuse kohta, peaks ta paluma oma kaasreisijate abi autost väljumisel, et näidata õiget sõidusuunda,» räägib Raido Kirsiste.

Kindlustusfirma esindaja juhib tähelepanu, et jalakäijad, nähes aeglaselt manööverdavat autot, peaksid selle eest mööda minema, et juht jalakäijat õigel ajal märkaks ja peatuks.

Isegi pisema kriimu korral tuleb sellest teatada

Kindlustusandja soovitab parklas juhtunud liiklusõnnetuse korral mitte kiirustada sündmuskohalt minema. «Kõigepealt soovitaksin 20–30 minutit rahulikult teise sõiduki juhti otsida. Kui õnnetus juhtus hoovis, tuleks abi paluda naabritelt või teistelt kortermaja elanikelt: inimeste info aitab sageli autoomanikku tuvastada. Kui sattusite avariisse kaubanduskeskuse parklas, võtke ühendust selle infoletiga,» räägib Gjensiside filiaali juht.

Kirsiste soovitab liiklusõnnetuse põhjustajal registreerida õnnetus Liikluskindlustuse fondi veebilehel avarii.lkf.ee. «Veebirakendus edastab juhtumi materjali koos fotodega kindlustusandjatele, mis kiirendab juhtumi läbivaatamist ja hüvitamist. Juhul kui õnnetuses on keegi viga saanud, tuleb sellest kindlasti teavitada ja helistada hädaabinumbrile 112.»

Ta soovitab hoiduda paberile oma andmete kirjutamisest ja selle auto esiklaasile jätmisest: see on ebausaldusväärne ja riskantne viis kannatanuga ühenduse võtmiseks, sest märkme jätjat saab hiljem karistada väärteomenetluse korras (liiklusreeglit rikkudes sündmuskohalt lahkumine), kui selle leidnud juht võtab ühendust politseiga. Praegu ulatuvad selliste rikkumiste eest trahvid 1200 euroni.