Laenuvõtjad, aga ka pensionikogujad võtavad liiga suuri riske ega mõtle tulevikule, ütleb LHV grupi suurosanik ja asutaja Andres Viisemann.

Viisemannil endal on praegu hea aeg, sest pankade intressitulu lööb rekordeid ja aina kõrgemale ronivad börsid aitavad näidata kena tootlust tulevastele pensionäridele.

Eesti majanduse kasvuväljavaade aga püsib nukker, surutis kestab ja hinnatõus hoiab visalt kiirust, mistõttu väljapääsu kehva aja nõiaringist pole näha. LHV Varahalduse teise samba pensionifondide maht, kus Viisemann on üks fondijuhtidest, on enam kui poolteist miljardit eurot. Väga suure raha investeerimine peidab endas veel suuremat vastutust.

Eestis oli inflatsioon üle 20 protsendi, mis me valesti tegime?

Mõned tembeldavad selle greedflation’iks (tõlgituna ahnusest tingitud hinnatõus – A. K.). Ma kahtlustan, et kui ettevõtja nägi, et laoseis väheneb kiiremini, kui ta toota suutis, siis selle asemel, et ladu tühjaks müüa, tõstis ta hinda. Seetõttu tõusid hinnad kiiresti. Tööjõud käitus samamoodi – kui töökätest oli puudus, olukorras, kus tööpakkumisi oli küllaga, siis küsiti julgelt palka juurde või liiguti sinna, kus maksti paremini. Nii ettevõtjad kui ka töötajad küsisid nii kõrget hinda, kui olukord võimaldas.

Kui võrrelda Jaapani või Portugaliga, siis seal hinnad väga palju ei tõusnud. Mulle tundub, et see tuleneb konservatiivsest mõtteviisist, minevikust hoitakse kinni ning äri ja raha pole kõige olulisemad. Portugalis, meie elukoha ümbruses, maksab espressokohv 60–80 senti. Seal, kus turiste, maksab kohv loomulikult rohkem. Tunnise tennisetreeningu eest maksan praegu peaaegu sama hinda mis viis aastat tagasi, kui Portugali kolisin. Paar aastat tagasi küsis mu treener häbelikult, et kas sobib, kui ta tõstab hinda viie euro võrra. Maksan treeneri ja väljaku eest 40 eurot tunnis. Eestis ei saa selle raha eest ei ühte ega teist.

Aga ega keegi ei taha seal ka hindu alandada. Vahel vaatan müügiplatsil mõnda autot, mis on seal pikka aega seisnud. Mõtlen, et kuidas ei mõisteta, et hinda tuleks järsult alandada, et raha uuesti käibesse saada. Portugalis aga ei taheta kaotusi ega eksimusi tunnistada, pigem oodatakse.

Minule meeldib majanduskeskkond, mis reageerib ja kohaneb muutustega kiiresti. Ma loodan, et me suudame Eestis investeerida tehnoloogiasse ja tõsta tööviljakust, kui tajume, et palgad on tõusnud liiga kiiresti. Vastasel korral peab palgatase alanema, et taastada konkurentsivõime.