Võrklaev: Ukraina ülesehituseks vajaminev summa on kordades suurem praegusest abist (6)
12. aprill 2024, 16:14
Ukraina edukaks abistamiseks ja Ukraina rahastu kiireks rakendamiseks on oluline abistajate koostöö nii Euroopa Liidu (EL) kui laiemal tasemel, sõnas rahandusminister Mart Võrklaev Luxembourgis ELi rahandusministrite kohtumisel.
Ukraina toetamiseks on märtsist rakendunud Ukraina rahastu mahuga 50 miljardit, millest Ukrainale makstakse eelrahastusena märtsi ja aprilli jooksul välja kuus miljardit eurot. Rahastu edasise rakendamise aluseks on Ukraina valitsuse koostatud kava, mida kohtumisel rahandusministritele tutvustati. Kava sisuks on Venemaa tekitatud kahjude likvideerimine, ülesehitustööd ja vajalike reformide läbiviimine, mis muu hulgas peab toetama Ukraina teekonda Euroopa Liiduga liitumisel.
«Meile on oluline, et Ukraina rahastu kiiresti käivituks ja tagaks Ukrainale vahendid nii lühiajaliste kui ka pikema vaatega taastamis- ja ülesehitustööde tarbeks,» sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Tulevikus vajab Ukraina rohkem raha
Alates 2022. aasta veebruarist on Ukraina toetuseks välja käidud 122 miljardit eurot. «Ukraina ülesehituseks vajaminev summa on sellest kordades suurem ja kindel rahastusplaan pakub Ukrainale nii materiaalset kui moraalset tuge,» sõnas rahandusminister.
Venemaa keskpanga varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutuselevõtmiseks tegi Euroopa Komisjon ja ELi välispoliitika kõrge esindaja ettepaneku 20. märtsil. Eesti toetab igakülgselt seda ettepanekut, mis loob võimaluse täiendava, aastas umbes kolme miljardi euro suunamiseks Ukraina sõjaliseks ning ülesehituse abiks. «Ka siin oleks hädavajalik saavutada kiire kokkulepe,et suunata võimalikult suur osa agressori varadelt teenitud tuludest Ukraina toetuseks,» märkis rahandusminister.
Rahandusminister rõhutas Euroopa julgeoleku tagamiseks vajadust, et liikmesriigid suunaks kaks protsenti SKTst kaitsekuludesse, ning tutvustas Eesti algatust suunata 0,25 protsenti SKTst Ukraina sõjaliseks abiks, et tagada neile tugi lahinguväljal sõja võitmiseks.
Eurorühma arutelude keskmes oli euroala konkurentsivõime ja väliskaubanduse omavahelised seosed. Euroopa Liit ja euroala on reeglitepõhisest väliskaubandusest aastate jooksul palju võitnud. Muutuvas maailmas tuleb enda konkurentsipositsioone tugevdada, teha selleks vajalikke struktuurseid reforme, vähendada regulatiivset koormust ettevõtetele, olla otsustav strateegilistes sektorites, aga vältida riigiabiga liialdamist. Reeglitepõhise väliskaubanduse säilimise nimel on vaja pingutada ka globaalselt.