Euroopa Liit kinnitas vastuolulise hoonete energiatõhususe direktiivi

Kortermaja Tallinnas Kopli tänaval. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Euroopa Liit (EL) kiitis täna lõplikult heaks hoonete energiatõhususe direktiivi, millega pannakse liikmesriikidele paika raamistik heitkoguste ja energiatarbimise vähendamiseks kõigis hoonetes.

Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul on hoonete energiatõhususe suurendamine  kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele. «Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. Usun, et direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse hoogustada renoveerimislainet kogu ELis ning säilitada samal ajal ELi hoonete mitmekesisuse,» sõnas ta.

Direktiiv seab eesmärgid hoonete üldise energiatarbimise vähendamiseks kogu ELis. Samas võtab direktiiv arvesse iga riigi eripära ning konkreetsete hoonete ja meetmete üle otsustavad liikmesriigid.

Iga liikmesriik määrab oma riikliku plaani, mille abil vähendada elamute keskmist energiatarbimist 2030. aastaks 16 protsenti ja 2035. aastaks 20–22 protsenti. Mitteeluhoonetest peavad liikmesriigid renoveerima 2030. aastaks 16 protsenti ja 2033. aastaks 26 protsenti halvimate tõhususnäitajatega hoonetest.

Liikmesriigid võivad nendest kohustustest vabastada teatavat liiki elu- ja mitteeluhooned, näiteks ajaloolised hooned või puhkemajad. Direktiiviga nähakse ette nõue luua ühtsed infopunktid, kust saada nõu hoonete renoveerimise kohta. Era- ja avaliku sektori pakutav rahastamine muudab renoveerimise taskukohasemaks ja teostatavamaks, teatab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Direktiiv jõustub lähinädalatel pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel peavad liikmesriigid direktiivi oma riigi õigusesse üle võtma. Direktiivid ei muuda automaatselt liikmesriikide õigusruumi.