Uuringust selgus, kui palju Eesti inimesi elab renoveerimist vajavas kortermajas

Kortermajad Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Suur osa eestimaalastest elab kortermajades, mis on ehitatud üle 20 aasta tagasi. Selleks, et ka järgmistel kümnenditel sadadele tuhandetele elanikele elukohta pakkuda, vajab enamik kortermaju remonti. Kas ja kuidas seda tegema peaks ning mil moel remonti finantseerida, selgitavad Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste ja SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.

Ekspertide hinnangul elab ligi 70 protsenti Eesti elanikest uuendamist vajavas kortermajas ning ilmselt on lähiajal vähetõenäoline, et kuskil hakataks suuremat korterelamut lammutama, et selle asemele uus elamu ehitada, leiab kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.

Eliste sõnul võimaldavad kaasaegsemad elamud küll väiksemaid tegevuskulusid ning vähendavad keskkonna jalajälge, kuid ka renoveerimisega saab kinnisvara turuväärtust kasvatada keskmiselt 10–15 protsenti. 

Kortermaja renoveerimisega seotud ehituse talumine on muidugi ebameeldiv, kuid hiljem on elukeskkond siiski paranenud, leiab ta. Samuti tõi ta välja, et KredExi toetused võimaldavad korteriühistuid soodsalt renoveerida ning ka Euroopa rohepoliitika toetab seda, et vanad hooned renoveeritaks energiatõhusamaks.

Kortermajade renoveerimine kui investeering

Eestis on renoveerimist vajavate kortermajade hulk erakordselt suur. «Eelmisel millenniumil ehitatud majades ei ole tihti korralikku soojustust ja ventilatsiooni ning seepärast on hoonete renoveerimine hädavajalik,» põhjendas SEB ekspert Riho Treumuth. Ta lisas, et vanemad elamud on ehitatud loomuliku ventilatsiooniga ja soojustuseta, mis mõjutab märkimisväärselt sisekliimat ning ka küttekulusid.

Peamine põhjus, miks korteriühistud maja uuendamise sooviga panka pöörduvad, on Treumuthi sõnul just energiatõhususe tõstmine ja kulude kokkuhoid. Kuid järjest enam nähakse renoveerimises ka võimalust kinnisvara väärtust kasvatada. «Panga poole pöördumiseks tuleks ühistul teha nimekiri töödest, mida renoveerimise käigus teha plaanitakse. Kasulikum on kaasata konsultant, kes probleeme kaardistada aitab,» soovitas Treumuth ja lisas, et võib pöörduda näiteks KredExi konsultandi poole.

Edasi tuleks remondifondi teema korteriühistu koosolekul läbi arutada ja kinnitada. Korteriühistu koosolekule on tavaks kutsuda ka konsultant või panga esindaja, et kõik küsimused saaksid vastuse.

Treumuth soovitas laenupakkumist küsides hinnata laenu kogukulu ning mitte lasta eksitada end madalatest intressidest. «Kui väikese intressi tõttu tundub esialgne igakuine kulu väiksem, siis tihti on kogu perioodi kulu suurem,» selgitas ta ja soovitas laenupakkumiste puhul vaadata üle kogu perioodi maksed.