Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Swedbank: Euroopa Keskpank on intressimäärade langetamise suhtes jätkuvalt kõhklev

Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Euroopa Keskpanga (ECB) tänasel koosolekul intressimäärade muutmata jätmine oli täiesti ootuspärane. Lahtiseks jäi ka võimalus, kas ECB hakkab intressimäärasid langetama juunis, mida suure konsensusena on oodatud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ühest küljest teatas ECB, et praegused intressimäärad toetavad inflatsiooni aeglustumist, kuid samas vajavat keskpank jätkuvalt aega inflatsiooni ja muude majandusnäitajate liikumise jälgimiseks, enne kui ollakse valmis intressimäärasid langetama. Samas anti ettevaatlikult märku «rahapoliitiliste piirangute» leevendamise võimalusest, kui ollakse kindlad inflatsiooni lähenemises kahe protsendi eesmärgini. See oli ECB nõukogult oluline sõnum.

Inflatsiooni aeglustumine jätkub

Euroala inflatsioon pidurdus märtsis teatavasti juba 2,4 protsendini ja selle aeglustumine peaks meie hinnangul lähikuudel jätkuma. Kui euroala inflatsioon on kiiresti aeglustumas, siis USA tugev majandus ja tööturg on hoidnud inflatsiooni liiga kiirena (märtsis 3,5 protsenti) ja see on tugevalt pidurdanud Föderaalreservi intressimäärade langetamise plaane, mis omakorda võib kaudselt mõjutada ka ECB otsuseid.

Kui veel eelmisel nädalal oli ECB intressimäärade kärbe juunis turgudel peaaegu täielikult arvesse võetud, siis enne tänast keskpanga otsust peeti selle tõenäosuseks 80 protsenti. Samuti on märgatavalt vähenenud ootused kärbete kordade ja nende ulatuse kohta sel aastal.

Kui aasta alguses ootasid turud sel aastal kokku 1,75 protsendipunktilist (175 baaspunktilist) intressimäärade vähendamist, siis nüüdseks on see taandunud keskmiselt isegi alla 0,75 protsendipunkti (75 baaspunkti). Swedbanki hinnangul peaks intressimäärade langetamise suurus sel aastal viimasest siiski suurem tulema.

Kuigi ECB on andnud märku, et ta teeb rahapoliitilisi otsuseid sõltumatult, võiks pikaaegne ja suurenev erinevus Föderaalreservist, mis paljuski suunab maailmamajandust, probleeme tekitada. Muu hulgas võib ECB jõulisem intressimäärade langetamine euro nõrgemaks muuta, mis võib impordi kaudu inflatsiooni kergitada. Siiski, euroala nõrk majandus vajab praegusest madalamaid intressimäärasid, mistõttu langetab ECB neid sel aastal võrreldes Föderaalreserviga tõenäoliselt rohkem.

Euribori väljavaade

Turgude ettevaatlikumaks muutunud ootused keskpankade rahapoliitika lõdvendamise suhtes on mõjutanud euribori väljavaadet. Näiteks kolme kuu euribori langust oodatakse praeguselt 3,9 protsendilt aasta lõpuks ligi 3,2 protsendile, mis vaid nädal tagasi oli kolme protsendi juures. Teatavasti võivad turuootused aga kiiresti ja palju muutuda.

Intressimäärade languse kindlam väljavaade parandaks laenuvõtjate kindlustunnet. Euribori muutus mõjutab ligi veerandit majapidamistest, jättes nende eelarvesse rohkem ruumi tarbimiseks ja/või säästmiseks. Swedbanki eluasemelaenu klientidest on 70 protsendil suurenenud laenu tagasimaksed selle ajaga võrreldes kui euribor tõusis üle nulli, (2022. aasta keskel) kuni 100 eurot kuus ja vaid kaheksal protsendil on see tõusnud üle 250 euro. Võrdlemisi tugev tööturg on aidanud inimestel laenukohustusi hästi täita ja viivises laenude osatähtsus on jätkuvalt väga madal.

Samas, kui ECB intressimäärasid langetama hakkab, jääb selle positiivne mõju kogu majandusele sel aasta tõenäoliselt veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ja alles mitme kuu (peamiselt kuue kuu) järel.

Tagasi üles