SÕJA KIUSTE ⟩ Eesti ettevõtted on avastanud uued superturud: kasv 900 protsenti!

Kuigi Venemaa agressioon vähendas Eesti kauplemist oma idanaabriga, kasvas samal ajal hüppeliselt Eesti kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega. Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp

Kuigi 2022. aastal alanud Venemaa kallaletung Ukrainale tõmbas Venemaaga kauplemisega järsu piduri, kasvas samal ajal hüppeliselt Eesti kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega. Tolli hinnangul on aga erinevad sanktsioonid hakanud mõjuma ja Kesk-Aasia eksport näitab vaibumise märke.

2023. aastal oli Venemaa 589 miljoni euro suuruse käibega tähtsuselt üheksas Eesti ekspordipartner. Võrreldes sõjaeelse, 2021. aastaga, vähenes Eesti kogueksport Venemaale 181 miljoni euro võrra. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale tegi aga läbi veel suurema kukkumise - 268 miljonilt eurolt 108 miljoni euroni.

Kui Venemaa suunaline kaubandus vähenes, lõi samal ajal õide nii Eesti päritolu kaupade kui ka läbi Eesti kulgev eksport Kesk-Aasia riikidesse. Kusjuures kohati oli kasv suisa sadades kordades. Näiteks kui 2021. aastal moodustas Eestist kulgev eksport Kõrgõzstani 0,28 miljonit eurot, siis 2023. aastal oli see 70,3 miljonit eurot. Kasv on seega enam kui 250 kordne. Sealjuures Eestist pärit kaupade osakaal moodustas sellest vaid 0,94 miljonit eurot.