Riigikohus: vigase valvekaamera eest vastutab turvafirma, mitte klient

Turvakaamerad. Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Sepp / Scanpix

Kohtuasjas oli vaidluse all küsimus, kas ebakorrektselt valvekaamerad paigaldanud turvafirma vastutab osaühingule ehk hagejale vargusega tekkinud kahju eest, teatab riigikohus.

Riigikohtu lehel avaldatud info järgi sõlmis praeguseks likvideerimisel olev ettevõte OÜ Ferit lepingu turvateenuse osutaja Forus Security ASiga ehitusplatsi ja seal asunud merekonteineri videovalveks. Turvafirma paigaldas objektile kaks videokaamerat, millest aga kumbki polnud suunatud merekonteinerile. Vähem kui kaks kuud pärast lepingu sõlmimist murti lukustatud merekonteinerisse sisse ning varastati tööriistu ja väikevahendeid rohkem kui 12 000 euro eest. Seepärast läks ettevõte Foruse vastu kohtusse.

Forus: töö tehti kliendi soovi kohaselt

Kohtuotsuses seisab, et kaamerad paigaldanud turvafirma Forus Security AS selgitas kohtule, et vaidlusalused kaamerad paigaldati valveobjektile, arvestades hageja soove. Kumbki kaamera ei pidanud tuvastama liikumist merekonteineri juures. «Selleks et mõista, et kaamera suudab jälgida ainult kaamera liikumisvälja jäävaid objekte, ei pea olema erialaspetsialist,» seisab selgitusena kohtuotsuses.

Samuti ei arvestanud ettevõtja Foruse hinnangul kahjunõudes asjade loomulikust kulumisest tuleneva väärtuse langusega.

Samuti rõhutas kostja, et «tehnilises valves seisneva valveteenuse lepingu kaitsealas ei olnud kohustust ära hoida hagejale tekkinud kahju. Tehnilise valve eesmärk on ennekõike heidutada, mitte ära hoida sissemurdmise tulemusel tekkivat kahju.»

Nüüd jõudis vaidlus välja riigikohtusse ning riigikohtu tsiviilkolleegium arvas järgmist:

Ringkonnakohus leidis riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates õigesti, et turvafirmal lasus kohustus paigaldada valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks turvateenuse osutajale häiresignaali, et viimane saaks sissemurdmisele reageerida. Ringkonnakohtu hinnangul on olemas põhjuslik seos valvekaamerate ebaõige paigaldamise ja hagejale tekkinud kahju vahel, kuid riigikohtu hinnangul on põhjusliku seose olemasolu ebapiisavalt kontrollitud.

Kolleegium selgitas, et põhjusliku seose kontrollimisel pidanuks kohus esmalt tuvastama, mis oleks sarnases asukohas asuva valveobjekti puhul tavapärane turvafirma patrullide ja politsei reageerimisaeg. Samuti oleks pidanud kohus tuvastama, kas on tõenäoline, et varastatud asjad oleks olnud võimalik selle aja jooksul valveobjektilt eemaldada enne turvapatrulli või politsei valveobjektile jõudmist või oleks vähemalt eksisteerinud märkimisväärne tõenäosus varaste tabamiseks.

Kui ohvriks langenud ettevõte suudab seda kohtus tõendada, on turvafirmal siiski vastutusest vabanemiseks omakorda võimalus tõendada, et olukord oli erandlik ja isegi kui turvapatrull või politsei oleks tavapärase reageerimisajaga kohale jõudnud, ei oleks see aidanud vargaid tabada. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks ja põhjusliku seose olemasolu täpsemaks kontrollimiseks.

Kohtuasjas arutleti lisaks selle üle, kas lepingu tüüptingimus, mis piiras turvafirma vastutust vastavalt lepingu hinnale, oli hagejat ebamõistlikult kahjustav ja seega kehtetu. Riigikohus sedastas, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda pooltele võimalus ka seda tõendada.

Kohtuotsusega saab tutvuda riigikohtu veebilehel.