/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2024/04/10/15994947t1h77e5.jpg)
Rahandusminister Mart Võrklaev algatas eile erikontrolli Eesti Energias, et hinnata juhatuse otsuseid ja tehinguid aastail 2020–2023.
Jutt käib Hando Sutteri ametiajast, kes lahkus Eesti Energiast mullu märtsis. Postimehele teadaolevalt ei taha praegune juhtkond eesotsas juhatuse esimehe Andrus Durejkoga eelkäijat avalikult kritiseerida, see on jäetud erikontrolli raportöörile.
Mis on Sutteri ametiaja väidetavad käkid, pole täpselt teada. Postimehele on väidetud, et võimalikke juhtumisvigu on rohkem kui üks. Juhatuse liikme vastutus kestab viis aastat, seega enne 1. jaanuari 2020 aastat hakkama saadud jamadega pole mõtet tegeleda, sest nende eest kedagi vastutusele võtta ei ole võimalik. Seetõttu on mõistetav, et kontrollima hakatakse otsuseid alates 2020. aasta algusest. Juhatuse liikmete vastutus on piiramatu ja halvemal juhul võib lõppeda kriminaalkuriteos süüdistatuna kohtu alla andmisega.
Uurimine käigu ruttu
Võrklaeva otsuse järgi peab erikontrolli aruanne valmima kolme kuuga, esimest vahearuannet ootab minister juba juunis. Eestis tegutseb kolm-neli rahvusvahelist audiitorbürood, kes on võimelised seda tööd tegema, ministeerium leiab erikontrolli tegija konkursiga. Kontrollijate ülesanne on teada saada, kas juhatus on teinud oma tööd «vastavuses korraliku ettevõtja hoolsusega». Teisisõnu: kas otsustest on sündinud ettevõttele kahju, ja kui on, siis kas see on tingitud rumalusest või sihilikust tegevusest.
Lõppkokkuvõttes pole suurt vahet, sest kahju on kahju. Kusjuures on väga tähtis, kas juhatus on informeerinud ettevõtte nõukogu kõikide tehingute riskidest või jätnud need enda teada. On oluline, et juhatus poleks ilustanud oma otsuste võimalikke tagajärgi.
Kuna ministeerium ega Eesti Energia ei täpsusta, milliseid tehinguid uurima hakatakse, võib seda vaid oletada. Selge on aga, et kontrollitavad otsused on praegune juhatus juba välja valinud, sest kolme kuuga poleks võimalik läbi vaadata kontserni kogu tegevust. Piltlikult: paberipakid on lauanurgale valmis pandud.
Kontrollitakse Elektrilevi, Enefiti ja Enefit Poweri juhtkondade tööd. Kontrolli alla lähevad riskimaandamis- ja tuletistehingud, keskkonnanõuete järgimine, jaotusvõrgu töökindlus ja kontsernisisesed valitsemispõhimõtted.
«Uue juhatuse tehtud valdkondlikud auditid on senises tegevuses tuvastanud küsitavusi, millele on vaja vastuseid. Olen otsustanud välja selgitada, kas senine juhtimistegevus vastab hoolsuskohustusele,» märkis Võrklaev.
Kui Postimees palus Eesti Energia juhatuse esimehelt Andrus Durejkolt kommentaari, tuli kirjalik vastus: «Eesti Energia töö rohelisema energia tootmiseks jätkub katkematult.
Eesti Energia tervis on hea
/nginx/o/2024/04/10/15994948t1h9803.jpg)
Anne Mere, Eesti Energia nõukogu esimees
Rahandusministeerium soovib hinnata Eesti Energia juhtimisotsuseid: kas kõik juhid on täitnud hoolsuskohustust, teinud ettevõtte jaoks parimaid otsuseid ja neid ellu viinud. Omanik soovib näha, mille alusel ja mida on tehtud.
Ma laseks erikontrollil teha oma tööd ja lasta neil välja tulla oma seisukohtadega. Kui midagi on tehtud valesti või jäetud tegemata, näitab seda erikontroll.
Elektrilevi tegevuse viimine ühte ettevõttesse ei tähenda, et eelmine juhatus tegi valesti – see tähendab, et praegune juhatus nägi, et nii saab paremini rikkeid ennetada ja neid parandada.
Eesti Energia tervis on hea, juhatus on aus ja avatud, suhe nõukoguga on väga hea ja ausat suhet oleme hoidnud ka omanikuga.
Eesti Energia juhatus asus ametisse astumisest varasemaid otsuseid üle vaatama ja on üldkoosolekut ehk rahandusministrit ka oluliste teemadega kursis hoidnud.»
Teisisõnu: minister saatis Durejko väiteid kontrollima advokaatide ja audiitorite meeskonna.
Eesti Energia hindas mullu tuletistehinguid alla enam kui pool miljardit eurot, samuti pöörati tagasi 2020. aastal tehtud otsus, millega võrgufirma Elektrilevi tõsteti inimestest tühjaks.
Loomulikud riskid
Kui palju enam kui 557 miljoni eurosest miinusmärgiga elektri ja õli tuletistehingutest lõpuks kahjumiks osutub, pole teada, aga fakt on, et pool miljardit finantstehinguid on vee all. Eesti Energia suurusega firmale ei pruugi see suurt midagi tähendada. Nagu ka see, et sadu miljoneid eurosid on tuletistehingute tagatisena kinni. Küsimus on tuletistehingute struktuuris, seda eriti juhul, kui kaubeldakse rohelise energiaga. Aga samuti selles, kas firmas on olnud korralik riskide hindamise kultuur ja korraldus.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia, et Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase ametiaeg lõpeb juunis. Kärmas oli ka viimane juht, kes oli n-ö Sutteri meeskonna liige Eesti Energias. Ka Enefit Greeni puhul oli väidetav probleem elektri tulevikutehingutega, eriti seetõttu, et Leedu Akmene tuulepark seisis mullu mitu kuud avarii tõttu jõude, aga elektrimüügi tehingud olid tehtud ja ettevõte pidi voolu turult ostma.
Eesti Energia on nii suur firma, et osa elektri- ja õlitehingute lukku löömine tulevikutehingutena on kohustuslik. Seda nõuavad laenuandjad, et rahavoog oleks stabiilne. Probleem on aga selles, et tuletistehingud võivad osutuda nii kullaauguks kui ka mullahunnikuks, eriti olukorras, kus elektrituru hinnakõikumine on suur ja ootamatu. 2022. aastal väga kõrgel olnud elektrihind on mõnusasti allapoole tulnud, aga elektritootjale ja -kauplejale tähendab see probleeme.
Eesti Energia kirjutab aastaaruandes, et tuletistehingute tõttu teenisid nad igalt tonnilt õlilt mullu 100,7 eurot kahjumit. Kokku teeb see ligi 50 miljonit eurot. Tõsiasi on ka see, et õli hind kahanes kõvasti rohkem kui tootmise omahind. Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ütles, et sellest hoolimata mullu õlitootmise kasumlikkus võrreldes 2022. aastaga paranes.
Eelmisel aastal olid tuhanded majapidamised päevi elektrita, sest Elektrilevi ei saanud tormikahjude parandamisega hakkama. Seetõttu taastas Eesti Energia selle aasta jaanuarist Elektrilevi töötajaskonna suuruses, mis oli enne 2021. aastal tehtud muudatust. Praegu on Elektrilevis üle 850 inimese, aga vahepeal vaid käputäis juhte.
Muutlikud tuuled
Elektrilevi muudeti paarikümne töötajaga juhtimisüksuseks 2020. aastal, mil rahandusminister oli Martin Helme, muudatus jõustus 1. jaanuaril 2021. Ettevõtte 700st töötajast jäi alles 22, ülejäänud viidi Eesti Energia tütarfirmasse Enefit Connect. Selle aasta algusest on aga Elektrilevi taas mehitatud. Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles, et nii on tööd korraldada tõhusam ja ilmselt ka odavam. Elektrilevi saamatus on kaasa toonud nii poliitikute kriitikat kui ka konkurentsiameti ettekirjutuse.
Kuna erikontrolli teemaks on ka keskkonnanõuded, võin üks probleem olla Narva elektrijaamades, mida tuli regulaarselt alla ja üles koormata. Elektrijaama katelde soojaks kütmise ajal ei ole võimalik täita õhusaaste norme, aga keskkonnanõuded paraku sellest ei küsi.
Eesti Energial oli ka suur skandaal uue õlitehasega. Esiteks on selle tööle saamine veninud võrreldes esialgu loodetuga, suurem probleem on aga selle kliimakindlus. Tehasel on praegu ajutine tegutsemisluba kuni aastani 2035. Pärast seda vajab tehas töötamiseks uut tehnoloogiat, sobiv tehnoloogia on aga olemas vaid paberil ja pole teada, kas see ka tööle hakkab. Investeering õlitehasesesse on seejuures enam kui 300 miljonit eurot.
Eesti Energia hindas eelmisel aastal enam kui poole miljardi võrra alla Narva elektrijaamade väärtuse. Võib küsida, kas Hando Sutteri juhatus käitus õigesti, kui seda osaliselt juba varem ei teinud.
Eesti Energia endine juht Hando Sutter eile telefonile ei vastanud. Tema ametist lahkumise üheks põhjuseks olid eriarvamused peaminister Kaja Kallasega.