Euroopa suurim kullakaevandus asub Eestile lähemal, kui arvata oskame

Kulla kaevandamist Kittilä lähistel alustati 2009. aastal. Eeldatavalt jätkub kulda kuni aastani 2035. Foto: Agnico-Eagle – Agnico-Eagle Mines Limited / Wikipedia

2022. aastal avaldas Eesti Geoloogiateenistus uuringu, mis andis lootust, et Eestis võib leiduda kaevandamisväärset kulda. Praegu pole veel selge, kui palju seda täpselt on ja kas selle kaevandamine on majanduslikult mõttekas ning millised keskkonnamõjud sellega kaasneksid. Põhjanaabrid on aga meist sammu võrra ees – 2009. aastal avasid soomlased Lapimaal Kittiläs kullakaevanduse. See on Euroopa suurim kullakaevandus.

Tõsi, kui Venemaa ja Türgi kõrvale jätta, pole Euroopa kulla kaevandamise osas just kuigi silmapaistev regioon. Sellegipoolest leidub ka siin küllalt maardlaid, kus kulla kaevandamine end ära tasub. Meie regiooni olulisemad kaevandused asuvad Soomes, Rootsis, Bulgaarias ja Hispaanias.

Põhja-Soome on oma mägede, kanjonite ja talvise lumevaibaga looduslikult kaunis piirkond. See tõmbab ligi nii suusaturiste, virmaliste imetlejaid kui ka jõuluvana külastajaid. Seal asuvad samal ajal ka elutähtsad tööstused ning elektrijaamad. Üks olulisi tööstusharusid on ka kaevandamine: just Lapimaal Kittiläs tegutseb Euroopa suurim kullakaevandus.

Lapimaal kulda jätkub

Väiksemates kogustes on Lapimaal kulda kaevandatud juba 140 aastat, aga Rovaniemist 150 kilomeetrit põhja pool asuva Kittilä lähedalt avastati väärismetallid alles 1986. aastal. Soome geoloogiateenistuse uuringud kestsid kuni 1991. aastani – siis leiti, et piirkonnas on kaevandamise alustamiseks piisavalt kulda. Kittilä kullamaardla sisaldab mitut mineraliseerunud tsooni, mis laiuvad üle 25 kilomeetri pikkuse ala.

Maa-aluse kaevandamise arendamist alustati 2006. aastal ning karjääri hakati rajama 2007. aastal. Juba järgmisel aastal algas maagi tootmine ning aasta hiljem saadeti esimesed kullakamakad sulatusse.

Avakaevandused ammendusid 2012. aastaks ning alates sellest on kaevandamist jätkatud vaid maa all. Viimasel kolmel aastal on kaevandus teinud ka suuri investeeringuid tootmisvõimekuse kasvatamiseks.

Kaevanduse edukaimad aastad jäävad samuti lähiminevikku. 2023. aastal toodeti kokku 234 402 untsi ehk 7290 kilogrammi kulda (praeguste hindade juures väärt umbes 507 miljonit eurot). Rekordiline oli 2021. aasta, mil toodeti 239 240 untsi kulda. Praegustel hinnangutel jätkub Kittiläs kulda kaevandamiseks kuni 2035. aastani.

Eestile kõige lähem kullakaevandus asub meie põhjanaabrite juures Lapimaal. Foto: Shutterstock

Kaevanduse omanikud on Kanadas

Kittilä kaevandus kuulub Kanada kaevandusfirmale Agnico Eagle, mis haldab kümmet kullakaevandust maailmas. Kittilä oli nende esimene kaevandus väljaspool Kanadat. Agnico tegeleb ka maavarade uurimisega Soomes ja teistes Põhjamaades.

2023. aastal sõlmis ettevõte puhta elektrienergia lepingu, mis tagab, et 100 protsenti Kittilä kaevanduses tarbitavast elektrist toodetakse tuule- või tuumajaamades.

Soome seaduse järgi on Kittilä kaevanduses ka pommivarjend, mis on varustatud hädaolukorraks vajalikuga. Näiteks on seal hapnikuballoonid, toiduained ja vesi. Varjend on külastajatele uudistamiseks avatud.

Kulda investeerimine on praegu lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!