/nginx/o/2024/04/09/15991285t1hdbaa.jpg)
Kas teadsid, et kuld võib kasvada ka puu otsas või et seda võib südamerahus süüa? Kui mitte, siis loe edasi ja võid teada saada nii mõndagi põnevat! Toome välja seitse ebatavalist fakti kullast - sellest meie jaoks nii argisest, ent samal ajal hinnalisest materjalist, millel on teiste metallide seas unikaalsed ja eristavad omadused.
1. Kuld ei ole mürgine ja seda võib süüa
Kullal puudub lõhn, maitse ja igasugune toiteväärtus. Inimkehasse sattudes ei reageeri kuld ühegi teise meie kehas leiduva ainega. See tähendab, et selle osakesi on täiesti ohutu süüa. Ka Euroopa Liit on kulla kahjutuks toiduaineks tunnistanud ning käsitleb seda kui värvainet. Näiteks kasutatakse kulda sageli erinevate magustoitude ja ka sotsiaalmeediast ilmselt paljudele tuntud kullatud lihasteikide kaunistamisel.
2. Ühest grammist kullast saab luua ruutmeetrise lehe
Puhas kuld sulab temperatuuril 1064,43° ning selle keemistemperatuur on 2856,1°. Toatemperatuuri juures on see metall puhtal kujul pehme ja lihtsasti töödeldav. Üks gramm kulda on võimalik tasandada nii õhukeseks, et see võtab enda alla terve ruutmeetri. Säärane kiht on nii õrn, et valgus paistab sellest läbi. Selle tõttu kasutatakse kulda näiteks kosmoselaevade klaasidel ning skafandrite visiiride kaitsekiledes. Kihti läbiv valgus paistab rohekassinine, sest kuld peegeldab kollase ja punase valguse tagasi.
3. Kuld otsas? Automaadist saab juurde!
2010. aastal avati Abu Dhabis asuvas Emirates Palace hotelli fuajees esimene automaat, mis võimaldab sularaha kulla vastu vahetada. Automaat väljastas 10grammiseid kuldplaate ning erinevaid investeerimismünte. Praeguseks on Abu Dhabi automaat kinni pandud, aga sarnaseid automaate on hiljem paigaldatud ka teistesse riikidesse. Automaatide eesmärk on muuta kulda investeerimine tavainimese jaoks kättesaadavamaks ja mugavamaks.
4. Kuld kasvab puu otsas. Sõna otseses mõttes!
Austraalias on üks puu, mille lehtedes leidub puhta kulla osakesi. Sealsed teadlased on avastanud, et kui eukalüptipuu kasvab kullamaardla kohal, transpordib see juurte kaudu koos vee ja toitainetega oma lehtedesse ka kullaosakesi. Eukalüpti peetakse maailmas kõige kiiremini kasvavaks puuks ning selle juured võivad tungida enam kui 40 meetri sügavusele.
/nginx/o/2024/04/09/15991286t1h3897.jpg)
5. Inimese kehas leidub kulda
Teadlased on avastanud, et 70 kilogrammi kaaluva keskmise täiskasvanud inimese keha sisaldab umbes 0,2 milligrammi puhast kulda. Kulla jälgi võib inimese kehas leida näiteks südames, ajus, veres ning liigestes.
6. Erinevalt teemantidest ei teki Maa peal kulda juurde
Kuld on üks Maa haruldasemaid elemente ja arvatakse, et see on tekkinud supernoovades ning neutrontähtede kokkupõrkamise käigus. Rasked elemendid nagu kuld liikusid Maa tekkimise ajal selle tuuma suunas. See tähendab, et maapinna lähedal on suures koguses kulla leidmine küllaltki ebatõenäoline, väiksemal hulgal sisaldub seda aga erinevates kivimites. Teemantid tekivad seevastu olukorras, kus süsinik satub väga tugeva rõhu alla ning see võib toimuda ka Maa sees. Tõsi, süsiniku looduslik muundumine kaevandamisväärseteks teemantideks on vaevaline ja aeganõudev protsess. Tänaseks päevaks on leitatud ka tehnoloogia, mille abil on võimalik teemante tehislikult sünteesida.
7. Esimesed kuldmündid võeti kasutusele tänapäeva Türgi aladel
Kõige esimesena võeti kuldmündid arvatavasti kasutusele Lüüdia kuningriigis umbes 550 eKr. Tollel ajal Lüüdiat valitsenud kuningas Kroisos oli nii jõukas mees, et tema suurt varandust mäletatakse veel tänapäevalgi – just tema nimest on tulnud eesti keelde väljend „rikas nagu kröösus“. Kroisos oli esimene, kes asus vermima kuld- ja hõbemünte. Need kandsid lõvi või härja kujutist. Lüüdiast levis müntide kasutamine mujale antiikmaailma, tähistades olulist arengut raha ja kaubanduse ajaloos.
Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!
:format(webp)/nginx/o/2022/10/07/14883433t1h4461.jpg)