/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/05/15985862t1h10a5.jpg)
Leedu majandus on viimaste aastate kriisi ajal justkui paremini hakkama saanud, majanduslangus oli mullu aastases arvestuses mikroskoopiline, inflatsioon on taandumas nullilähedaseks.
Paljudes asjades oleme ikkagi Balti riikidena üsna sarnased. Leedu kaalub praegu erakorralise riigikaitsemaksu sisseseadmist. Ettepanekud kaitsekulutuste rahastamiseks on Vilniuses konkreetsed ega seisa savijalgadel nagu Tallinnas.
Leedu kehtestas pankadele erakorralise solidaarsusmaksu, korjates üleöö sülle kukkunud intressitulult 400–500 miljonit eurot. Eesti valitsus seda teha ei julgenud, või õigem oleks öelda, et pankade lobitöö kustutas poliitikute innu.
Aga meile meeldib end võrrelda. Leedu SKT ühe elaniku kohta on praegu juba suurem kui Eestil. Majanduslangus jätkub Eestis ka sel aastal, tõsi, olles pigem nullilähedane. Leedule ootavad ökonomistid aga 1,8-protsendist tõusu. 2019. aastast saadik on leedukate ostujõud samuti suurem kui eestlastel, sest hinnad on seal madalamad. Kuna eestlane saab aga keskmiselt rohkem palka kui leedukas, siis kokkuvõttes saame tarbida peaaegu ühepalju.
Swedbanki Leedu ökonomisti Nerijus Mačiulise sõnul näitavad arvud, et Leedu majandus on paremas seisus, sest SKT ühe elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisele lähemal kui Eesti või Läti samad näitajad. «Leedu töötlev tööstus on viimastel aastatel kannatanud vähem, nii palgakasv kui ka tarbijakindlustunde indeks ja muu näitavad, et Leedu on lühikeses ja keskmises vaates paremas olukorras. Muidugi, kuidas asjad lähevad viie või kümne aasta pärast, sõltub paljudest faktoritest: hariduspoliitika, ettevõtluskeskkond, kui edukalt riik suudab meelitada välisinvesteeringuid, soodne maksukeskkond,» lausus Mačiulis eelmisel nädalal Tallinnas Postimehele antud intervjuus. «Loomulikult sõltub kõik ka sellest, kas suudame vältida geopoliitilist ebakindlust regioonis. Aga tööstustootmise mitmekesisus ja vastupidavus, suured investeeringud ja ka subsiidiumid roheenergiale aitavad majandusel kohaneda inflatsiooni ja kõrgete intressimääradega.»
/nginx/o/2024/04/05/15985865t1h20a1.jpg)
Mačiulis lisas, et kui tohib midagi Eesti valitsusele soovitada, siis laenu võtmist. «Eesti avaliku sektori võlakoormus on 20 protsenti SKTst. Eesti võiks palju enam eelarve kulutustega majandust stimuleerida: investeeringud roheenergiaase, kaitsetööstusse, kõikidesse muudesse sektoritesse, mis on olnud alafinantseeritud,» kommenteeris Mačiulis. «Majanduslangus on kestnud juba üle kahe aasta. See on õpikunäide: kui on vaja majandust elavdada, siis tuleb riigieelarve puudujääki kasvatada, isegi siis, kui miinus kasvab üle kolme protsendi, mida Euroopa Komisjon lubab. Ma olen kindel, et keegi ei julge midagi öelda riigile, kelle võlakoormus on ELi madalaim.»
Ekspordi laiem haare
Kui Eestis arvame sageli, et oleme tööstusse liiga vähe investeerinud, siis Mačiulis sellega ei nõustu. «Eesti investeeringute tase pole olnud madal, viimasel kümnel aastal on ettevõtlusse investeeritud suhteliselt heal tasemel, aga Leedul on õnnestunud meelitada rohkem greenfield- (nullist ehitatud uus tootmisettevõte) välisinvesteeringuid, meil on näiteks uus tehas, mis tootis koroonaajal vaktsiinidele reaktiive, praegu toodab seda teistele vaktsiinidele,» rääkis Mačiulis. «Leedu tööstustoodang on mitmekesisem, samuti on eksporditurud laiemad kui Eestis. Eesti tööstus on rohkem sõltuv Soomest ja Rootsist.»
«Leedu tööstuste suurim turg on Saksamaal, aga samuti Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Lisaks Balti riikidele ja põhjamaadele on samuti oluline eksporditurg Poola. Leedu ekspordib laiema geograafilise ulatusega, see on lubanud tööstustoodangut hoida küllaltki kõrgel tasemel,» ütles Mačiulis.
Mida Leedu toodab? «Keemiatööstuse maht langes eelmisel aastal, sest väetise tootmine vähenes kõrge gaasihinna tõttu. Mööbli- ja puidutööstus oli raskustes, sest kõrgete intresside tõttu on kinnisvarasektoril keerulised ajad, aga autoosade, farmaatsia- ja elektroonikatööstuse toodang kasvas enam kui 30 protsenti. Tootmise laiem sortiment oli üks põhjus, miks Leedu tööstusel õnnestus vältida sügavamat tagasilangust eelmisel aastal,» kommenteeris Mačiulis. «Need põhjused on lubanud Leedul viimasel kümnel aastal tööstustoodangu mahte kasvatada.»
Eesti erineb praegu Lätist ja Leedust, sest hinnatõus jätkub. «Eesti kõrge hinnatõus üllatab mind, sest tavaliselt majanduslanguse ajal läheb inflatsioon kiiresti alla. Kui nõudlus on madal, siis ei tohiks hinnad tõusta. Leedus oli märtsis inflatsioon aastases võrdluses 0,3 protsenti, see on väga lähedal nullile. See oli ootuspärane, sest 2022 ja 2023 olid hinnad kasvanud jätkusuutmatult kõrgele tasemele,» rääkis Mačiulis.
Mačiulise sõnul on nii toorme- kui ka energiahindades ruumi kukkumiseks. «Kaupade hinnad vähenevad praegu Leedus, hinnad on väiksemad kui aasta tagasi, ainult teenuste hindade tõus püsib üle nulli. Sama on juhtunud Eestis. Miks Eesti inflatsioon ei ole vähenenud nii palju kui Lätis ja Leedus? Sest viimasel kolmel kuul on teenuste hinnad kasvanud,» ütles ta. «Võibolla on nad kasvanud käibemaksu tõusu tõttu (Eesti käibemaks tõusis 20 protsendilt 22-le 1. jaanuaril). Võibolla on põhjused muus, mida ma ei tea.»
Kõrged intressimäärad on praegu suurim probleem kinnisvarasektorile ja ka mõnele teisele sektorile, samuti mõjutab see tarbimist. «Euroopa Keskpank tahab tarbimisel kaant peal hoida, et olla kindel, et inflatsioon väheneb euroalal kahe protsendini aastas. See pole probleem teenindussektorile ega pankadele, millel on hea likviidsus ning maksevõime ega pole probleeme halbade laenudega, aga on halb uudis kinnisvaraarendajaile ja -investoreile,» ütles Mačiulis. «Kinnisvarasektoris on aktiivsus väga madal ja pajudel juhtudel on tugev surve hindadele. Nii nagu ka mööblitööstus on kõrgete intressimäärade tõttu kõvasti pihta saanud.»
Leedu kõvem ostujõud
/nginx/o/2024/04/05/15985868t1h8d75.jpg)
Peeter Luikmel
Eesti Panga ökonomist
Viimasel ajal on Eestit Leeduga palju võrreldud ning tõdetud, et teatud näitajates on Eesti Leedust juba maha jäänud. Kahtlemata kõigutavad sellised tõdemused meie rahvuslikku uhkust, kuid samas pole olukord lootusetu. Pigem on erinevused Eesti ja Leedu vahel üsna marginaalsed.
Kui mõõta sissetulekute taset ostujõudu arvestades, siis on Leedu vastav näitaja Eesti oma ületanud alates 2019. aastast, mullu oli vahe juba umbes kuus protsenti Leedu kasuks. Leedu eelis on Eestist madalam hinnatase ehk Leedus teenitud euro ostujõud on Eesti omast kõrgem. Kogutoodang inimese kohta ostujõu erisusi arvestamata on Leedus Eestiga võrreldes endiselt umbes kümme protsenti väiksem.
Üks optiline illusioon tasub veel ära õiendada. Pealtnäha teenivad leedukad eestlastest kõrgemat palka. Juba 2020. a jõulude ajal tabas Eesti rahvuslikku uhkust järjekordne hoop lõuna poolt: Leedu keskmine brutokuupalk tõusis Eesti omast kõrgemaks. Ka mullu viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk Leedus 200 eurot kõrgem kui Eestis. Tegelikult aga tingib Leedu kõrgema brutokuupalga 2019. aasta maksureform, millega brutopalga hulka arvestatakse ka suurem osa sotsiaalkindlustusmakseid, mis Eestis on tööandja kanda.
Kui arvestada maksustamise erinevusi, siis on efekt täpselt vastupidine: keskmine netokuupalk on Eestis (umbes 1500 eurot) ikkagi umbes 200 eurot kõrgem kui Leedus. Kui nüüd arvestada hinnataseme erinevustega, siis saame endale keskmise palga eest lubada peaaegu samas mahus tarbimist.
Geopoliitiline risk
Mačiulis märkis, et euroala SKT muutuse graafik on olnud viimasel viiel aastal ühtlaselt lame. «Euroala taastumiseks on samuti vaja suuri investeeringuid, aga viimaste tegemist tavaliselt stimuleerib madal intressitase,» viitas Mačiulis vastuolule majandusarengu ja rahapoliitika vahel.
Vene-Ukraina sõja esimene mõju oli tooraine hindade tõus: nafta, eriti maagaas, samuti elekter. «Nende hinnad tõusid 2022. aastal dramaatiliselt, aga mõju oli lühiaegne, praegu oleme põhiliselt normaalsel tasemel tagasi, energia hind on enamikule majapidamistele ja ettevõtetele jõukohane. Paljud sõja alguses tõusnud hinnad on praegu madalamad kui enne sõda,» sõnas Mačiulis.
«Sõja tõttu katkenud energia ja tooraine varustusahelad põhjustasid šoki, aga ka see oli ajutine. Praegu oleme ka selles osas samas seisus, mis enne sõda,» rääkis ta. «Aga alles on jäänud kõrgendatud geopoliitiline risk. Investorid on ettevaatlikud, sest jälgivad, kuidas Venemaa-Ukraina sõda lõpeb. Mõne investori silmis on geopoliitiline risk nii suur, et investeeringud on ootele pandud või tehtud neid vähendatud mahus.»
«Leedu majandus sõltub välismaa energiaallikaist, prioriteet number üks on investeerida taastuvenergiasse nii palju kui võimalik.»
Swedbanki Leedu haru ökonomist Nerijus Mačiulis
/nginx/o/2024/04/05/15985866t1hf3c5.jpg)
«Majapidamised on aga geopoliitilise riski ja ka kõrgete intresside tõttu jätnud ostmata uue korteri või vana vahetamata suurema vastu,» lisas Mačiulis. «Kolmas sõja mõju on eksporditurgude kaotamine. Venemaa ja Valgevene osakaal ei olnud suur, sest eelneva 20 aastaga oli nendesse riikidesse ekspordi osakaal vähenenud kõigis kolmes Balti riigis, aga see mõjutab näiteks Läti ja Eesti puidutööstust.»
Leedu maksumuutused
Mačiulise sõnul on nii valitsus- kui ka opositsioonierakonnad jõudnud tõenäoliselt kokkuleppele, et Leedu kaitsekulud kasvavad nelja protsendini SKTst eeloleva kahe aastaga. «Kaitsekulude maksu ettepanekuid on mitu. Tõenäoliselt koosneb maks mitmest osast,» ütles ta.
Mačiulise sõnutsi rahastatakse uusi kaitsekulusid nelja instrumendiga: käibemaks tõuseb ühe protsendi (praegu 21 protsenti), tulumaks tõuseb ühe protsendi (praegu eraisikuil 20 ja ettevõtteil 15, vähemalt 60 riigi keskmist palka teenivate inimeste tulumaks 32 protsenti), kaotatakse mõned maksuerisused, aga Leedus on arvukalt erandeid, ning viimaseks vahendiks on laenu võtmine kaitsekulude katteks.
«Valitsuse laenukoormus on suhteliselt madal, 40 protsenti SKTst, sellise laenukoormusega võib laenu võtta hea intressiga. Kui kogu kaitsekulu finantseerida maksutõusuga, siis see mõjutab negatiivselt investeeringuid ja majanduskasvu, seda pole praeguses majandusolukorras vaja. Mõttekas on laenata kaitsekuludeks,» ütles Mačiulis.
Pankade erakorraline maks, mille Leedu mullu ajutiselt kehtestas oli Mačiulise sõnul kehv signaal investoreile. «Aga ma ei ütleks, et maksul oleks märkimisväärne negatiivne mõju.»
/nginx/o/2024/04/05/15985863t1hc8e2.jpg)
Mullu maksid pangad Leedu riigikassasse 256 miljonit eurot erakorralist maksu intressitulult, mis ületas tavapärast laekumist. Keskpanga prognoosi järgi maksavad Leedu kommertspangad sel aastal solidaarsusmaksu umbes 190 miljonit eurot.
Rahvaarv vähenes
Leedu valitsusel on ka suurejooneline energiatootmise investeeringute kava, millega toodetakse kogu vajalik elekter taastuvaist allikaist. «See on realistlik plaan, sest juba praegu mõnel kuul aastas küündib rohelise elektri toodang pooleni tarbimisest,» märkis Mačiulis. «Leedu valitsuse kava on andnud päikese- ja tuuleparkide investeeringuile tohutu tõuke. See oli õigeaegne sihilik valitsuse otsus, sest Leedu majandus sõltub välismaa energiaallikaist: nafta, gaas, importelekter. Leedu prioriteet number üks on investeerida taastuvenergiasse nii palju kui võimalik.»
Leedu on suurem riik kui Eesti, aga 20 Euroopa Liidus oldud aastaga on sealne elanikkond vähenenud poole miljoni inimese võrra migratsiooni ja negatiivse iibe tõttu, Eestis on see õige pisut kasvanud. Leedu 2,8 miljonit vs. Eesti 1,3 miljonit elanikku (selle aasta alguse andmed). Leedu demograafilist olukorda iseloomustab tõsiasi, et Euroopa Komisjoni arvutuste järgi peaks riik nihutama pensioniea 72 eluaastale. Praegu kasvab pensioniiga Leedus kahe kuu kaupa, jõudes 2025. aastal 65 eluaastale nii meestel kui ka naistel.
Mačiulis märkis, et demograafiliste probleemidega maadlevad kõik kolm Balti riiki, aga Ukraina põgenike tulek on aidanud seda lahendada, sest tulnud on hulganisti noori inimesi. «Ma arvan, et demograafiline olukord ei ole nii halb, kui see paistis viimase kümnendi lõpus,» ütles ta.
ÜRO õnneindeksi põhjal on Leedu kuni 30-aastased inimesed oma eluga rohkem rahul kui üheski teises maailma riigis. See on üldse Ida-Euroopale iseloomulik, et nooremad on eluga rahulolevamad kui vanemad.
Eesti tööstus jääb maha
:format(webp)/nginx/o/2024/04/05/15985867t1h61bd.jpg)
Lenno Uusküla
Luminori ökonomist
Leedukad on paremini hakkama saanud. See ei tähenda, et neil kõik hästi oleks. Eesti majanduse potentsiaal on jätkuvalt hea, lihtsalt majandustsükkel on langusfaasis tugevam.
Leedu tööstus on paremini vastu pidanud, sest toodab väiksema lisandväärtusega tarbekaupu suurte firmade tootmisahelates. Nende palgatase on ka veel madalam ja suudab paremini konkureerida. Näiteks on seal veel IKEA-le tootjaid ning võetakse uusi lepinguid juurde. Eesti mööblitootjad ei suuda selles konkurentsis enam olla.
Eesti tootis oma kaubamärgiga investeerimiskaupu (tehasemajad, suured konstruktsioonid, mahutid, tööstusseadmed, mööbel) Skandinaavia turule. Need ei olnud osa tarneahelatest, kõrgema lisaväärtusega, vaid paraku oli tegemist investeerimiskaubaga, mille järele on nõudlus tsüklilisem kui igapäevaste toodete järele. See unustati headel aegadel ära. Osa tootjaid oli selleks valmistunud, kuid teised mitte.
Eesti tööstus on väike just toodangu mahtu vaadates, liiga palju on veel tööstuse jaoks käsitööd ja mahajäämus Euroopast on märkimisväärne. Uue tööstuse tulekuga saaks tööstust mitmekesistada ning see teeks ka sektori arengu stabiilsemaks.
Leedu jätkab aktiivselt poliitikat potentsiaaliga ettevõtete riiki toomiseks, näiteks planeeritakse Leetu kiibitehast. Leedu on kiirem olnud ka rohelise elektri plaanidega ning pakub tööstusele selles vallas paremat perspektiivi kui Eesti.
Leedu on toonud ja jätkuvalt toob riiki potentsiaaliga IT-ettevõtteid. Need on samuti sageli suurte ettevõtete osad, mis on stabiilsemad kui meie start-up’id, mis proovisid ise oma toodetega turule tulla. Noored ettevõtted on kapitali saadavuse suhtes palju tundlikumad. Ühe elaniku kohta on Leetu saabunud sama palju immigrante kui Eestisse, kuid seal olid pooled Valgevenest, mitte Ukrainast, ning tulid koos ettevõtete ja töökohtadega. See on osutunud majanduslikus mõttes edulooks, kuid uue küsimusena on kerkinud üles nende ettevõtete töötajate poliitiline meelestatus. Leedus ei ole märkimisväärselt venekeelset kogukonda olnud ja see on uus väljakutse.
Uued ettevõtted on ka kinnisvarasektorit üleval hoidnud, aga kui vaadata Leedus kinnisvara hinna ja palga suhet, siis see on kõrgem kui Eestis ja kui seal on korrektsioon tulemas, siis on tegemist pikema ja valusama protsessiga kui see, mis praegu Eestis käib.