Miks Leedu majandusel paremini läheb? (12)

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Nii Leedu kui ka Eesti majanduselu suurim proovikivi on kaitsekulude kasvatamine, et tõrjuda agressiivset ja ohtlikku Venemaad. Fotol lipupäev Vilniuses selle aasta 1. jaanuaril.
Nii Leedu kui ka Eesti majanduselu suurim proovikivi on kaitsekulude kasvatamine, et tõrjuda agressiivset ja ohtlikku Venemaad. Fotol lipupäev Vilniuses selle aasta 1. jaanuaril. Foto: YAUHEN YERCHAK

Leedu majandus on viimaste aastate kriisi ajal justkui paremini hakkama saanud, majanduslangus oli mullu aastases arvestuses mikroskoopiline, inflatsioon on taandumas nullilähedaseks.

Paljudes asjades oleme ikkagi Balti riikidena üsna sarnased. Leedu kaalub praegu erakorralise riigikaitsemaksu sisseseadmist. Ettepanekud kaitsekulutuste rahastamiseks on Vilniuses konkreetsed ega seisa savijalgadel nagu Tallinnas.

Leedu kehtestas pankadele erakorralise solidaarsusmaksu, korjates üleöö sülle kukkunud intressitulult 400–500 miljonit eurot. Eesti valitsus seda teha ei julgenud, või õigem oleks öelda, et pankade lobitöö kustutas poliitikute innu.

Aga meile meeldib end võrrelda. Leedu SKT ühe elaniku kohta on praegu juba suurem kui Eestil. Majanduslangus jätkub Eestis ka sel aastal, tõsi, olles pigem nullilähedane. Leedule ootavad ökonomistid aga 1,8-protsendist tõusu. 2019. aastast saadik on leedukate ostujõud samuti suurem kui eestlastel, sest hinnad on seal madalamad. Kuna eestlane saab aga keskmiselt rohkem palka kui leedukas, siis kokkuvõttes saame tarbida peaaegu ühepalju.

Tagasi üles