Kulda leidub ka Kuul. Miks me seda ei kaevanda?

Suur kuldne kera, mille pinnases leidub ka päriselt kulda Foto: Shutterstock

Inimese esimesest sammust Kuul on möödunud 55 aastat, kuid ometi ei tea me endale kõige lähemal asuvast taevakehast siiani kuigi palju. Nüüd valmistub inimkond taas Kuule minema. Varsti võime saada vastuse küsimusele, kui palju väärtuslikke ressursse meie kosmoses oleva kaaslase pinnases tegelikult leidub.

2009. aastal lennutas USA kosmoseagentuur NASA kuu poole pea 10 000 kilomeetrit tunnis kihutava raketi, mille eesmärk oli tungida taevakeha pinnasesse ning tekitada seal plahvatus. Kokkupõrkest laiali paiskunud prahi koostist mõõtis kohe raketi järel kuule jõudnud spektromeetriga varustatud kosmoseseade. Analüüsi käigus tuvastati, et lisaks ootuspärastele kemikaalidele nagu ammoniaak, naatrium, vesinik ja erinevad süsinikuühendid, leidus seal ka jälgi kullast, hõbedast ja elavhõbedast.

Kuidas kuld tekib?

Kuld ja teised rasked elemendid tekivad ekstreemsetes keskkondades aset leidvate tuumareaktsioonide käigus. Sellised reaktsioonid toimuvad näiteks supernoovades ehk plahvatavates tähtedes. Tähe tuum variseb kokku ning selle välised kihid paiskuvad ülikõrgete temperatuuride ja rõhu juures kosmosesse. Arvatakse, et selle reaktsiooni käigus tekib ka kulda.

Samuti tekib teadlaste hinnangul kuld neutrontähtede kokkupõrkamise käigus. Neutrontähed on suure massiga tähed, mis on jõudnud oma arengu lõppstaadiumi. Kui kaks sellist tähte kokku põrkavad, tekivad samuti kulda vormivad tuumareaktsioonid.

Aja jooksul saavad kosmosesse hajunud elemendid osaks gaasi- ja tolmupilvedest, millest omakorda tekivad miljonite aastate vältel läbi ilmaruumi liikuvad objektid – planeedid, asteroidid ja muud taevakehad.

NASA mehitamata kosmoselaev Orion, mis startis 2022. aasta 16. novembril Kuu orbiidile ning naasis sama aasta 11. detsembril. Mehitatud lend Kuule on plaanis 2025. aastal. Foto: John Blottman/Shutterstock

Kuidas kuld Kuule sattus?

Lühike vastus on, et täpselt sama moodi nagu Maale. Üldiselt arvavad teadlased, et sellel on kaks võimalikku põhjendust.

Esimese oletuse kohaselt võisid metalliühendid jõuda kuule meteoriitidega. Kuuga on aja jooksul kokku põrganud paljud erinevad kosmosekehad. On täiesti võimalik, et mõni neist võis sisaldada suures koguses kulda, mis kokkupõrke järel aurustus, sulas või muul moel Kuu pinnale hajus.

Teine tõenäoline põhjus peitub Kuu kujunemise protsessis. Küllalt levinud on teooria, et Kuu tekkis 4,5 miljardi aasta eest, kui Maaga põrkus kokku planeet Marsi suurune teadmata taevakeha. Selle protsessi käigus võis osa Maa ning sellega kokku põrganud taevakeha materjalidest Kuu koostisesse kanduda.

Kas Kuul saab kulda kaevandada?

Teoreetiliselt on Kuult kulla kaevandamine võimalik, aga see nõuaks tohutuid investeeringuid. Kuul ei ole püsivat inimasustust ning vajaliku taristu rajamine oleks ebamõistlikult suur ettevõtmine. Luua tuleks nii elamispinnad, teed ning energia- ja sisevõrgud. Praegu maksab ühe kilogrammi materjali Maalt Kuule transportimine umbes 20 000 dollarit. Seda kulu tuleks drastiliselt vähendada, et kaevandamine end ära tasuks.

Ja isegi kui inimesed suudaksid Kuu asustada, tuleb esmalt välja arendada selleks vajalik tehnoloogia. Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maal, temperatuur kõigub äärmuste vahel ning päikesekiirguse intensiivsus on väga kõrge.

Lisaks tulevad mängu ka õiguslikud küsimused. 1967. aastal sõlmitud Avakosmose lepingu alusel ei kuulu Kuu ega ükski teine taevakeha ühelegi riigile. See tähendab, et Kuul saaks kaevandada ainult mitme riigi koostöös.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Kuul leidub tetud määral kulda, ei ole selle kaevandamine vähemalt lähiajal kuigivõrd realistlik. Meil on üsna pea võimalik aga Kuu saladustest rohkem teada saada, sest NASA järgmine mehitatud maandumine Kuule on planeeritud juba 2025. aastaks.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!