Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kinnisvarajurist tuletab meelde: korteriomanikud peavad koosolekud kokku kutsuma

Copy
Korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Foto: Marianne Loorents, Virumaa Teataja

Kevadine aeg on kätte jõudnud ja see tähendab, et korteriühistud peavad peagi kokku kutsuma iga-aastase korteriomanike üldkoosoleku, kirjutab kinnisvarajurist Evi Hindpere Facebookis.

Hindpere sõnul kutsutakse iga-aastane korraline üldkoosolek kokku selleks, et kinnitada eelmise majandusaasta aruanne, kehtestada uus majanduskava, vajadusel vastu võtta kaasajastatud põhikiri, vajadusel valida uus juhatus ning arutada muid aktuaalseid küsimusi.

«Korteriühistu juhatus on kohustatud igal aastal koostama majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitama selle korteriomanike üldkoosolekule kinnitamiseks,» märkis Hindpere ja lisas, et sellest kohustusest on vabastatud vaid kuni kümne korteriomandiga ühistud, kes peavad kassapõhist raamatupidamist ja juhivad end ise ilma valitsejata.

Kinnitatud majandusaasta aruanne tuleb esitada kinnisvarajuristi sõnul registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates elektrooniliselt ettevõtja portaali või notari kaudu. «Kui põhikirjaga on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus, tuleb registrile esitada aruanne koos vandeaudiitori aruandega,» meenutas Hindpere.

Lisaks peab juhatus koostama ka majanduskava, mille järgi teevad korteriomanikud korteriühistule perioodilisi ettemakseid. «Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni,» märkis Hindpere. Ta lisas, et majanduskava koostamisel tuleb arvestada, et majanduskavaga ei saa korteriomanikele kehtestada rahalisi kohustusi teistsuguse jaotusega kui seadus, korteriomanike kokkulepped ja põhikiri seda ette näevad.

Ka 1/10 korteriomanikest saab nõuda koosolekut

«Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad vähemalt 1/10 korteriomanikest nõuda koosoleku kokkukutsumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet,» tõdes kinnisvarajurist.

Kui juhatus kinnisvarajuristi sõnul ikkagi ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. «Sellisel juhul tuleks ka kaaluda, kas olemasolev juhatus peaks jätkama ühistu juhtimist või tuleks valida uus, oma ülesandeid täitev juhatus,» nentis Hindpere.

Tagasi üles