Tarbijakaitse selgitab: millised on kliendi õigused, kui kaup on ostetud telefoni teel

Pilt on illustratiivne. Foto: Andrea Piacquadio / Pexels

Telefoni teel pakutakse müüa küll toidulisandeid, ilutooteid, ajakirjandustellimusi, hambaharju, terviseteste ja palju muudki. Kuigi pakutud toodete või tellimuste hinnad ei ole tavaliselt kõrged, on sageli tegemist püsitellimusega, mis tähendab tarbija jaoks igal kuul uusi tooteid või teenuse tarbimist. Kuidas soovimatu tellimuse tegemist vältida, mida teha, et ostust loobuda ning kas seadus kaitseb tarbijat agressiivse müügi eest, selgitab Kristina Tammaru tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametist.

Telefoni teel tehtavad pakkumised tabavad tarbijat ootamatult. Müügikõne võib olla pealetükkiv ja järjekindel, mistõttu kõne kiiremaks lõpetamiseks võivad tarbijad nõustuda pakutud tooteid või teenuseid proovima. Sageli seda hiljem kahetsetakse.

Probleemiks on ka see, et telefonitsi kokkulepitust võivad tarbija ja müüja sageli erinevalt aru saada. Samuti ei ole tarbijal telefonikõne ajal võimalik lõplikult veenduda kauba või teenuse sobivuses ja vajalikkuses ega saada aru müügitehingu tingimustest. Seetõttu on telefonimüügile tarbijate kaitseks seadusega kehtestatud erireeglid.

Suuliselt telefonis kokkulepitu tuleb kirjalikult kinnitada

Telefonimüüki loetakse üheks sidevahendi abil sõlmitud lepingu liigiks, mille nõuded on kehtestatud võlaõigusseaduses. Kui tarbija nõustub suuliselt telefoni teel tehtud pakkumisega, ei ole leping veel sõlmitud! Telefoni teel räägitu peab kaupleja lisaks kirjalikult kinnitama, näiteks e-kirja teel või sõnumiga, ning tarbija peab tellimusele andma nõusoleku samuti kirjalikult. Alles peale e-kirja või sõnumi teel tarbijalt kinnituse saamist on müüjal õigus saata tarbijale tooteid või alustada teenuse edastamist ning nõuda nende eest tasumist.

Kui kaupleja on saatnud sõnumi või kirja palvega kirjalikult lepingu sõlmimist kinnitada, tuleks tarbijal kindlasti võtta aega ja rahulikult läbi mõelda, kas ta soovib pakutud kaupa või teenust osta ja tarbida ning on valmis kokkulepitud perioodil arveid tasuma. Tuleks olla kindel, et info müüja, pakutud kauba ning lepingu kohta on arusaadav.

Kui aga kaupleja ei ole telefoni teel sõlmitud kokkulepet tarbijaga kirjalikult üle kinnitanud, loetakse tarbijale edastatud kaup tellimata asjaks. Sellises olukorras puudub kauplejal alus tarbijale arvete edastamiseks ja tarbijad ei pea kaupa vastu võtma ega arveid tasuma.

Kaupleja peab ennast ja müügitingimusi tutvustama

Paraku ei tea tarbijad sageli neile helistanud ega pakke saatnud kaupleja nime. Seadus kohustab siiski enne lepingu sõlmimist tarbijale kirjalikult, näiteks sõnumi või e-kirja teel edastama info nii kaupleja ärinime kui kontaktandmete kohta. Samuti tuleb tarbijale kirjalikult anda teada, kuhu on vajadusel võimalik kaebus edastada ning milline on tehingu koguhind ja lepingu kestvus. Ka õigus tellimusest 14 päeva jooksul loobuda peab olema tarbijale teatavaks tehtud.

Mida teha, kui tasuta proovipakid muutuvad igakuiseks tasuliseks tellimuseks?

Sageli kirjutavad tarbijad oma kaebustes, et telefoni teel pakuti neile tasuta proovipakki, mis sisaldas vitamiine või toidulisandeid ning pidi olema täiesti tasuta ega kohusta uuteks tellimusteks. Ometi edastab kaupleja tarbijale jätkuvalt pakke.

Sage telefonimüügi puhul tekkiv arusaamatus seisnebki selles, et kaupleja lubab telefonitsi, et proovipakk on tasuta või tegemist on ühekordse tellimusega. Paraku saadetakse tarbijale seejärel igal kuul uusi saadetisi ning koos pakkidega ka tasumisele kuuluvaid arveid. Kauplejad põhjendavad seda sellega, et proovipakki vastu võttes on tarbija nõustunud pikaajalise lepinguga, mis sisaldabki igakuiseid saadetisi, mis on tasulised. Selline kauplemisvõte ei ole aus ja tarbija ei pea sellega nõustuma.

Sellisesse olukorda sattunud tarbijal tuleks kauplejale saata kirjalik kaebus, kus viidata kirjaliku kokkuleppe ehk kirjaliku tellimiskinnituse puudumisele ning oma soovile saadetisi ega arveid mitte saada. Kui probleem jätkuvalt ei lahene, saab abi saamiseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Ka sõlmitud lepingust saab taganeda

Kui tarbija ja kaupleja on saavutanud kokkuleppe telefoni teel pakutud kauba või teenuse edastamiseks ning leping on sõlmitud nõuetekohaselt, sest tarbija on tellimuse soovi kirjalikult kinnitanud, on tarbijal õigus 14 päeva jooksul ümber mõelda, lepingust taganeda ning tooted tagasi saata.

Samas tasub teada, et teatud tüüpi kaupade ja teenuste puhul taganemisõigus puudub. Nendeks on näiteks kiiresti vananevad või riknevad kaubad, suletud pakendis kohale toimetatud kaubad, mis on pärast üleandmist avatud ning mida seetõttu ei ole võimalik tervislikel või hügieenilistel põhjustel tagastada. Siiski juhul, kui kaupleja ei ole taganemisõiguse puudumisest tarbijat enne ostu kirjalikult teavitanud, on tarbijal õigus tagasi saata ka eelnevalt loetletud kaupu.

Taganemisõiguse kasutamiseks tuleks tarbijal kauplejale enne 14 päeva möödumist edastada kirjalik soov lepingust taganeda, nt e-posti vahendusel. Lihtsalt kaupade postitamine ei ole piisav. Taganemisavalduse saamisel peab kaupleja tagastama tarbijale viivitamatult, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul kõik tasud, mis tarbija on kauplejale maksnud.

Meelespea kliendile

• Tarbija võib müügikõnele vastata ei, kui ta pakutavat toodet või teenust ei soovi.
• Kui tarbija ei ole pärast kõnet kirjalikku kinnitust kauplejale tagasi saatnud, siis ei ole ta midagi tellinud ja kaupleja ei saa tarbijalt nõuda arve tasumist.
• Tellimata kauba eest tasuma ei pea, kuid kaupleja või inkassoettevõtte maksenõuetele tuleb kindlasti kirjalikult vastata.
• Tellimata kaupade puhul ei ole kauplejal õigus nõuda, et tarbija saadaks pakid tagasi ning tasuks tagastuskulu.
• Telefonimüügi teel sõlmitud lepingust saab tarbija taganeda 14 päeva jooksul.
• 14 päeva hakkab kulgema päevast, mil tarbija saab ostetava asja enda kätte.
• Kätte saamata kauba eest tasuma ei pea, kuid kui pakke lubatud ajal ei saadeta, tuleks kauplejat sellest kirjalikult teavitada ja säilitada kirjavahetus.