Vangide motivatsiooniuuringud, reisid eksootilistesse paikadesse: kuhu kulub maksumaksja raha tegelikult?

Natuke raha Keenia reisile, pisut ametiasutuse ajakirjadele – nii see maksuraha näppude vahelt kulub. Foto: Elmo Riig

Vangide motivatsiooni uuring, ärireisid eksooti­listesse paikadesse – maksumaksja on tänavu pidanud avaliku sektori uuringuid, reklaame ja välisreise toetama juba enam kui 15 miljoni euroga.

Kui palju avalik sektor täpselt kommunikatsioonitegevustele kulutab, on teadmata. Pisut aitavad aimu saada riigihanked – aga sugugi mitte kõik kulud ei küüni riigihanke piirini ja pääsevad sedasi radari alt läbi.

Kuna ametis olev valitsus on algusest peale võtnud suuna, et riigi rahandus on kehvas seisus ja tuleb makse tõsta, on paslik vaadata, kuhu on tänavu raha kulunud.

Näiteks on justiitsministeerium veebruaris välja kuulutanud riigihanke, et saada aru kinnipeetavate motivatsioonist. «Uuringu eesmärk on saada ülevaade probleemidest teenuste läbiviimisel kinnipeetavate seisukohalt – mis neid motiveerib, mis on nende jaoks tegevuse eesmärk, mida sihtrühm ise neile osutatavate teenuste osas ootab ning milliseid sekkumisi eelistab,» seisab riigihanget tutvustavas tekstis.

Veel kirjutatakse: «Hankija soovib saada objektiivset vaadet, kuidas teenuse pakkuja sihtgrupiga läbi viidud intervjuude alusel näeb, mis on probleem ning mida kasutajad senistest teenustest arvavad. Kasutajakogemuse uuringu põhjal eeldab hankija, et tekib teadmine kinnipeetava motivatsioonist, vajadustest, kogemusest, eesmärkidest jm teenuste kasutamisel.»

Uuring läheb maksma ligi 30 000 eurot. Miks on ajal, mil valitsus jutlustab kokkuhoidu ja tõstab makse, tarvis uuringut, mille sisu näikse olevat – meenutades laulusõnu – uurida, kas vangile ei meeldi trellid?

Vangid luubi all

Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja Merike Sirendi vastus oli järgmine: «Vanglates on mitmeid erinevaid teenuseid, näiteks pakume läbi vanglate ettevõtluskeskuse üha laiemat tööhõives osalemist, hariduse omandamise võimalust, riigikeele õpet, mitmeid sotsiaalprogramme, huvitegevusi ja individuaalnõustamisi. Hanke eesmärk on hinnata vanglas pakutavate teenuste sobivust ja tõhusust. Lisaks teaduspõhistele teooriatele ja praktikatele on oluline arvestada ka teenusekasutaja ehk antud juhul kinnipeetavate tagasisidega. Seega me mitte ei uuri, kas neile meeldib vangla, vaid kas pakutavad teenused avaldavad nende käitumisele ja mõttemustritele positiivseid muutusi.»

Sirendi sõnul aitab uuring hinnata, millised praegustest teenustest on tõhusad ning mida peab veel arendama või ümber kujundama. «Uuringu rahastus tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest,» ütles ta. «Kogutud teadmiste abil saame välja töötada uusi, sobivamaid ja kulutõhusamaid teenuseid. Ikka selleks, et suunata kinnipeetavaid õiguskuulekamale käitumisele ja muuta meie elu ühiskonnas üha turvalisemaks.»

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tellis ligi 30 000 euro eest videomaterjali. RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juht Märt Hiietamm selgitas, miks. «Meie üks peamisi ülesandeid on ennetustöö ja avalikkuse hoiatamine küberohtude eest. Seetõttu korraldame igal aastal muu hulgas teavituskampaaniaid ning teeme pidevalt koolitusi ettevõtetele ja asutustele, aga ka näiteks kooliõpilastele ja pensionäridele. RIA-l on uusi õppevideoid vaja nii harva, et pole mõistlik palgata oma stsenaristi, graafilist disainerit, videograafi ja monteerijat ning osta vajalikku tehnikat, tarkvara jne. Meie teada ei paku selliseid teenuseid ka ükski teine riigiasutus. Seetõttu ongi otstarbekas videod erasektori professionaalidelt tellida – hankel osales üle 20 pakkuja, kelle seas oli ka näiteks Postimees Grupp.»

Kulusid on teistelgi: Tervise Arengu Instituut tahab 500 000 euro eest leida partneri, kes aitaks üritusi korraldada, sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus aga teeb sadade tuhandete eurode eest turismireklaami lähiriikides.

Ärireisid Keeniasse

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab digiarengust rääkimist nõnda oluliseks, et on teinud kolm selleteemalist riigihanget, hinnaga vastavalt 180 000, 250 000 ja 400 000 eurot.

Riigiasutustel on tihtilugu tarvis ka oma häälekandjat – näiteks otsitakse 75 000 euroga tööinspektsiooni ajakirja Tööelu väljaandjat. Oma häälekandjad on ka paljudel kohalikel omavalitsustel, mida on Eestis kokku 79.

Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) lööb selles vallas kõiki teisi – tänavu on kommunikatsioonitegevustega seotud hankeid tehtud enam kui kuue miljoni euro eest. Kalleimad neist on riigihangete registri andmetel näiteks Eesti turismi edendusteenus, mille tarbeks pannakse välja 2,2 miljonit eurot, ja e-residentsuse programmi turundus, millele kulub kaks miljonit eurot. 450 000 eurot läheb maksma värske rohemärgise Green Key juurutamine, mis peaks suurendama turismiettevõtete keskkonnateadlikkust. EISA hangete seas on näiteks ka ärimissioonide korraldamine Keeniasse 400 000 euro eest.