/nginx/o/2012/04/04/1040878t1h40a4.jpg)
Enamjaolt käitutakse munapühadel igal pool maailmas ühtmoodi, kuid on ka ridamisi erijooni. Näiteks on Inglismaal nn lihavõttemunade kerjajad esitanud väikesi etendusi, seda küll eeskätt suurel reedel, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta.
Esimese maailmasõja kitsastes oludes kadunud tava elustas Riddley kohalik kooliõpetaja oma õpilastega 1932. aastal. Üldse on Inglismaa erinevates piirkondades mitmesuguseid tavasid: küll mängitakse pilli ja mustaks määritud nägudega noormehed liiguvad ringi, küll valmistatakse erilisi küpsetisi.
Alates 18. sajandist tänini valmistatakse erilisi küpsetisi näiteks Kenti Biddendenis - neile on kirjutatud arv 1100, kohanimi või nimed Mary ja Eliza. Seda tehakse 1100. aastal 34-aastaselt surnud siiami kaksikute mälestuseks. Õigupoolest suri teine neist kuus tundi pärast esimesest õde, operatsiooni järel, millega teda püüti surnud õest lahutada. Neist jäi kogukonnale pärandus, mis oli määratud püha tähistamiseks, vaestele juustu, leiva ja õlle jagamiseks. Juustu, leiba ja teed vajajaile ja kooke lihavõtte puhuks jagatakse sealkandis tänini, kirjeldab folklorist J. Simpson.
Taaselustatud kommetest on mõnel pool Inglismaal tuntud veel kätest hoides kiriku ümber seismine, mis meenutab eestlaste tava hiigelpuid kätest kinni hoides mõõta. Tänapäeval on kirikumõõtjateks koolilapsed. Muide, seistakse seljad kiriku poole! 19. sajandist tänini saadavad seismist pasunapuhumine ja rõõmsad laulud.
Noormehed püüavad varastada neidude kingi ja neiud noormeeste mütse. Vastutulijailt kogutakse raha.