Valitsus kiitis heaks liikluskindlustuse muudatused

Rahandusminister Mart Võrklaev. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused, et tagada kahjukannatanute parem kaitse. Enne seaduse jõustumist peab seda menetlema riigikogu. 

Kindlustuse põhituum jääb muudatuste tulemusel samaks. Kõigepealt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt kaitseb see ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja hüvitab kannatanule kahju. «Kehtiva liikluskindlustuseta sõidukiga liikluses osaleda ei tohi. Kui seda ometi tehakse ja põhjustatakse õnnetus, siis tuleb kahjud kannatanule omast taskust kinni maksta,» sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Lepingu uuendamise vajalikkust hakkavad juhtidele edaspidi aegsasti meelde tuletama kindlustusandjad ja -maaklerid. Sõidukite puhul, mida kasutatakse hooajaliselt, on võimalik jätkuvalt kasutada 12-kuist kindlustusest vabastuse erandit. Sundkindlustus tekib 12 kuud peale viimase kindlustuslepingu lõppu, nagu praegugi.

Mis seadusega muutub?

Eelnõu toob kaasa üsna spetsiifilised muudatused, mida tavaline liikluses osaleja, kelle sõiduk on nõuetekohaselt kindlustatud, väga ei tunne. Näiteks luuakse eraldi lahendus kahjude hüvitamiseks olukorras, kus kindlustusselts on pankrotis. Eestis katab sellisel juhul kahjud Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.

Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eestis on keskmine asjakahju 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot. Suurim Eestis toimunud liikluskindlustuse kogukahju läbi aegade on aga 5,6 miljonit eurot. Seega kokkuhoid liikluskindlustuse sõlmimata jätmise pealt võib halvemal juhul viia süüdlase tõsistesse majanduslikesse raskustesse.

Euroopa Liidu (EL) direktiivi kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo.

Sellega on muudatuste tagajärjel hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid, kaasa arvatud osa elektritõukerattaid. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid. Selleks et lihtsustada otsustamist, kas sõiduk peab kohustusliku liikluskindlustuse hankima, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi ka vastava abimaterjali.

Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel, kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.