Valitsus arutab väikestest sentidest loobumist ja hindade ümardamist

Eurosendid Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Rahandusministeeriumi ettepanekul arutab valitsus seadusemuudatust, millega vähendatakse 1- ja 2-sendiste ringlust, sest nende müntidega makstakse poes ostu eest harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

Muudatuste tulemusel saab ka edaspidi poes maksta 1- ja 2-sendistega, kuid vahetusrahana neid enam tagasi ei saa, sest ostukorvi maksumus ümardatakse sularahaga tasudes lähima viie sendini: ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

«See muudatus ei too kaasa hinnatõusu ega vajadust üksikute kaupade hinda muuta. Sularahas tasutava ostukorvi hind väheneb või kasvab selle tulemusel kuni kaks senti. Ümardamise kontroll jääb ostjale, sest tal on valik – sularahaga makstes hind ümardatakse, kaardiga makstes mitte. Kaupmehel sellist valikut pole, tema jaoks oleks ümardamine automaatne ja sõltuks kliendi maksmisviisist,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Väikseid sente kasutatakse väga vähe

Eesti Pank on viimastel aastatel lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 40 tonni aastas, millest kaduvväikest osa kasutatakse ostude eest tasumiseks. Eesti Panka jõuab 1-ja 2-sendiseid tagasi olematu kogus – keskmiselt 3 protsenti väljastatud müntidest.

Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulu ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebamõistlikult suur.

Iga sularahatehinguga võib tarbija võita-kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub.

Tarbijal on alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.

Ümardamine ei muuda 1- ja 2-sendistega maksmist, kui ostja tahab nendega maksta, peab pood need vastu võtma.

Euroalal on kuus liikmesriiki – Soome, Belgia, Itaalia, Slovakkia, Holland ja Iirimaa – juba kehtestanud ümardamisreegli ja Leedu teatanud sellest kavatsusest.

Täna ennelõunal teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et valitsuse istungil kiideti muudatus heaks. Seadus jõustub kava kohaselt 2025. aastal.