/nginx/o/2024/03/18/15952624t1h6bf0.jpg)
/nginx/o/2020/10/30/13444584t1haa89.jpg)
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on küberkelmide tegevus jätkuvalt aktiivne ja üha enam kasutavad kurjategijad kelmusteks tehisintellekti abi. Keskmiselt kaotas küberkelmidele mullu Eestis iga nädal suurema või väiksema summa raha 10 inimest.
«Otsest seost sageli argikasutuseski üha enam leviva tehisintellekti ja pettuste arvu kasvu vahel küll luua ei saa, kuid tehisaru on muutmas kelmide tööd silmanähtavalt efektiivsemaks ja suurendamas edukate pettuste arvu. Näiteks kui Google'i tõlkemootori algusaegadel olid internetikelmide saadetud õngitsuskirjad väga krobelised, on näiteks pärast tehisarul põhineva ChatGPT väljalaskmist võimalik õngitsuskirjad oluliselt autentsemaks ja grammatiliselt ning sisuliselt korrektsemaks muuta,» ütles Kiik.
PPA statistika järgi leidis 2023. aastal aset 524 pettusjuhtumit, mille puhul kelm end panga- või politseitöötajana esitledes üritas saada ligipääsu ohvri arvutile ja pangakontole. Keskmiselt kaotas iga nädal seeläbi raha 10 inimest ning aasta vältel küündis juhtumite kogukahju ligi kolme miljoni euroni.
Kiik märkis, et telefonipettuste puhul on levinud näide, kus inimesele helistab inglise keelt kõnelev robot, kes esitleb end mõne tuntud ettevõtte või asutuse töötajana. Ta nentis, et just ajalise surve abil ohvrile stressi tekitamine on viimasel ajal tihedalt esinevate telefonipettuste puhul kelmide peamine manipulatsioonimeetod.
«Vestlust alustav robot suunab petukõne saaja esmalt tähelepanu haaramiseks mõnele telefoniekraanil asuvale klahvile vajutama. Ühel hetkel asendub roboti hääl kelmi endaga, kes proovib ohvrit juba detailsemalt tundlike andmete kättesaamiseks töödelda. Üldjuhul väidab pettur, et juhtunud on midagi erakorralist ning raha on vaja kiiresti ühelt kontolt teisele kanda, milleks tuleb ohvril autentimisrakendusse enda parool sisestada või pangakaardi andmed avaldada,» ütles Kiik.
Aktiivsed aasta ringi
Küberpetturid on Kiige sõnul aktiivsed aasta ringi, samas võib mõningast aktiveerumist täheldada aasta viimastel kuudel, mis langeb kokku ka aktiivsema internetis ostlemisega – olgu selleks ostupühana tuntud must reede, küberesmaspäev või jõuluostlemine.
Mõne aja eest raputas maailma uudis, kuidas Hongkongi ettevõte kaotas 25 miljonit eurot, kuna süvavõltsingu tehnoloogia abil esines internetikurikael videokõnes ettevõtte finantsjuhina. Kiige sõnul Eestis süvavõltsingut sellisel kujul veel teadaolevalt kasutatud pole. Küll aga aeg-ajalt jäävad ka siinsed ettevõtted kelmide löögi alla, kus petturid kehastuvad meilides või mõnes suhtlusrakenduses firma juhtkonna liikmeks ning üritavad näiteks valearvete kaudu raha välja meelitada.
Kiik rõhutas, et küberkelmi ohvriks sattumise vältimiseks on kõige tähtsam säilitada ebatavaliste olukordade puhul kriitiline mõtlemine ning objektiivsus. Näiteks tasub esmalt järele mõelda, kas kõnede või sõnumite puhul neid üldse mainitud kohast varem saadud on. Või kui kirja rahapalvega saadab näiteks «ülemus», siis milline on tema keelekasutus ning kuivõrd tõenäoline selline palve olla võib.
«Ootamatute pöördumiste korral tuleb olukorda ikkagi kainelt hinnata ning enne tegutsemist alati järele mõelda, kas üleüldse on tegemist ehtsa olukorraga,» ütles Veiko Kiik. Ta lisas, et tark on hoiduda oma autentimisandmete jagamisest, sest need on ikkagi mõeldud ainult isiklikuks teadmiseks.