Krundiostjad teevad ohtlikke vigu

Mereäärne krunt Hiiumaal. Pilt on illustreeriv. Foto: KV.EE

Üle Eesti on müügis paar tuhat krunti, mida pakutakse kui unelmate kodu või suvila rajamiseks sobivat maatükki. Paraku kõik kinnistud elamuehituseks ei sobi ja liiga pinnapealne ostutehing võib krundiostja suured plaanid õhku lennutada.

Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp ütles, et eriti ohtlikuks teeb krunditehingu asjaolu, et hoonestamata kinnistu ostetakse tihti välja omavahendite eest ning kuna kõrval pole tehingut nõustavat panka ega kinnisvaraspetsialisti, siis ei saagi ostja teada, kas antud kinnistu ja sellele rajatava maja tagatisel üldse laenu saaks. «Laenu on uuel omanikul vaja aga tihtipeale hoone ehitamiseks, samuti uuel ostjal, kui tekib vajadus maja tulevikus müüa,» selgitas ta.

«Kõige levinumaks probleemiks on, et soetataval kinnistul pole seaduslikku ligipääsu. Avalikult teelt juurdepääs puudub või servituudid naabritega on seadmata. Tõsi, kohaliku omavalitsuse abiga on võimalik seada ka sundvaldus, aga siis on tüli naabritega garanteeritud,» rääkis Rattasepp.

«Teine nüanss, mida tuleb eelkõige asulavälistel aladel silmas pidada, on elektri liitumispunkti kaugus. Kui see on üle 400 meetri kinnistu piirist, ei käi liitumine enam ampritasu järgi, vaid kogu liitumiseks vajaminevad ehitustööd peab kinnistuomanik ise kinni maksma. Need summad on läinud kolossaalseks ja muudavad paljudel juhtudel krundi hinna suisa negatiivseks,» märkis ta.

Kolmanda probleemkohana tõi Rattasepp välja veega varustatuse. «Kui krundile ei lubata rajada puurkaevu ja näiteks veevarustus on ette nähtud naaberkinnistutelt, kus pole kaevu veel olemaski või selle ühiskasutamise või -hooldamise dokumentatsioon on puudulik, on probleemid kerged tekkima,» lausus ta.

Suurimaks apsakaks peab Rattasepp aga suure hooga ostetud maatulundusmaade ehituskõlbulikkuse kontrollimata jätmist. «Pole harvad juhud, kui soetatakse imekaunis kinnistu imekaunis kohas, kuid erinevate piirangute tõttu, olgu selleks looduskaitse või asjaolu, et tegemist on väärtusliku põllumaaga, ei väljastatagi hoone rajamiseks projekteerimistingimusi,» sõnas Rattasepp. «Üks kõne kohalikku omavalitsusse aitaks palju, aga paljud ostjad ei tule selle pealegi, et krundil võivad kasvada haruldased taimed või seda läbib konnade rändeala ja nii tulebki kogu makstud raha korstnasse kirjutada.»