Merko oli juba ammu kohtukaotuseks valmis

Merko Foto: Toomas Huik

Merko Ehitus, mida Harju maakohus trahvis möödunud nädalal pistise andmise eest
800 000 euroga, ei tohiks kohtuotsuse jõustumise korral enam riigihangetel osaleda, ent selliseks tulemiks on ettevõte juba mitu aastat valmistunud.

Möödunud nädalal määras Harju maakohus ASile Merko Ehitus Tallinna endisele linnaametnikule Ivo Parbusele pistise andmise eest 300 000-eurose trahvi. Lisaks karistati kolme Merko tütarfirmat veel kokku 500 000 euroga.

Piirangud karistatutele

Kehtiva seaduse kohaselt tähendab kriminaalkaristus seda, et karistatud ettevõtted ei tohi enam riigihangetel osaleda. Nimelt ütleb riigihangete seadus, et hankelt võib kõrvaldada isiku, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest.

«Riigihangete seaduses kõrvaldamise aluseks olev termin «ametialased süüteod» hõlmab kõiki karistusseadustiku 17. peatükis esitatud koosseisusid, sh nii pistise võtmist, vahendamist kui ka andmist. Kui jõustunud kohtuotsus on tehtud pistise andmise, võtmise või vahendamise karistusseadustiku koosseisude alusel, siis hankija peab sellise pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama,» selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe. Seega ei saaks Merko Ehitus AS enam riigihangetel osaleda.

Praegusel raskel ajal on aga riigihanked ehitusfirmadele vähesed rahaallikad. Uusi elumaju ega büroohooneid erakapitalil eriti ei ehitata, kuid teede-ehituses või muudes riigile olulistes objektides raha siiski liigub.

Möödunud aasta lõpus registreeris Merko Ehitus endale aga uue tütarfirma Merko Ehitus Eesti AS.
«Muudatuste eesmärkideks on lahutada kontserni ja Eesti tootmistegevuse juhtimine ning ressursside efektiivsem jaotamine kontserni ärivaldkondade vahel. Tänane AS Merko Ehitus muutub nn holding- ehk valdusettevõtteks, kes iseseisvalt tootmistegevusega ei tegele,» põhjendas firma ettevõtte loomise ajal.

Lisaks mainitule on loodud tütarettevõttel veel üks oluline pluss – kuna karistus määrati viimase emafirmale, võib Merko vastloodud tütrega rahulikult riigihangetel edasi osaleda, sest seadus tütarfirmadeni ei ulatu.

Valmistusid halvimaks

Kui Merko börsiteadete arhiivi uurida, on näha, et ettevõte on seda plaaninud juba 2010. aastast, mil esimest korda vihjati struktuurimuutuse vajadusele. Kapo esitas firmale kahtlustuse 2008. aasta lõpus.

Et möödunud nädalal langetas otsuse maakohus ning Merko on teatanud börsile, et nemad pole pistist andnud ja kaebavad otsuse edasi, ei saa veel kindlalt öelda, et Merko Ehitus AS ei tohiks riigihangetel osaleda. Küll aga näitab detsembris tehtud ümberkorraldus, et Merko valmistus selliseks lõpptulemuseks.

Merko ei soovinud selle loo tarbeks pikemat kommentaari anda ja edastas suhtekorraldusfirma kaudu vaid seda, et ettevõte ei saanud 2010. aasta kevadel olla valmis otsuseks, mille kohus langetab kaks aastat hiljem.

Kõnealuses kohtuasjas mõisteti Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Ivo Parbus (mõlemad mehed kuuluvad Keskerakonda – toim) süüdi korduvas pistise nõudmises ja võtmises.

Süüdistuse kohaselt võttis ta linnaplaneerimise ametis detailplaneeringute, ehitusprojektide ja ehituslubade menetluse asjaajamise korraldamise ja nende üle järelevalve teostamise eest planeeringute ja projektide esindajatelt sularaha ja kinkekaar­te kokku enam kui 980 000 krooni väärtuses.

Valuraha

•    Harju maakohus mõistis tänavu 30. märtsil Merko Ehituselt ning selle 100-protsendilistelt tütarfirmadelt OÜ Metsailu, OÜ Woody ja OÜ Constancia välja kokku 800 000 eurot. Merko peab maksma 300 000, Woody ja Constancia kumbki 200 000 ning Metsailu 100 000 eurot.

•    Trahv määrati firmadele seetõttu, et Merko juhatuse liige Tõnu Korts andis Tallinna abilinnapea Taavi Aasa kunagisele nõunikule Ivo Parbusele 25 000 krooni pistist.

•    Harju maakohus tunnistas 30. märtsil Ivo Parbuse süüdi pistise võtmises ning mõistis talle karistuseks kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse.

Allikas: PM