Männik nõuab finantsjärelevalvelt töö parandamist

Väidetavalt heidab Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik finantsinspektsioonile ette, et pankade kasumlikkus Eestis on kõrgem kui Rootsis. Foto: Toomas Huik

Kuigi Eesti Panga nõukogu viimase koosoleku keskne teema oli majandusaasta aruanne ja kasumijaotus, on hoopis tähtsam, et Jaan Männik algatas keskpanga seaduse muutmise arutelu ja rünnaku all oli finantsinspektsiooni töö.

Allikate sõnul peaks inspektsioon nõukogu esimehe Männiku arvates olema Eesti Panga osakond – praegu on see Eesti Pangale alluv asutus. Osakonna staatus aitaks kokku hoida juhtimiskuludelt.

Allikate kinnitusel soovib Männik, et finantsinspektsioon tegeleks siinsete pankade kasumlikkusega. Etteheited: miks on pankade kasumlikkus Eestis kõrgem kui Rootsis ning ka intressikäärid väljalaenatava raha ja hoiuste vahel suuremad?

«Eestis tegutsevad Rootsi pangad. Kui vaadata Rootsi finantsinspektsiooni ja rahandusministrit, siis viimane sõidab alatasa kommertspankadele sisse, et teenustasud on liiga suured ja see või teine asi ei ole õige,» selgitas Männik eile oma arusaamu Postimehele.

Kindel parandus

Teine teema, mida Männik Postimeest nõustanud allikate sõnul koosolekul arutas, oli Eesti Panga seadus. Eesti Panga nõukogu liige, õigusteadlane Irene Kull soovitas koosolekul, et Eesti Panga seaduse võiks uuesti kirjutada. Põhjuseks asjaolu, et Eesti on liitunud euroalaga ning mitmel korral muudetud seadus vajab juriidilist ühtlustamist. Kullilt eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Männikul on seadusse ka üks kindel parandus: keskpanga siseauditi osakonna juhi ametikoht tuleks muuta tähtajaliseks. Allikate sõnul soovib Männik praegusest siseauditi juhist Henn Oitist vabaneda. Männik ise ütles Postimehele, et ei soovi ühe ametniku kompetentsust meedias arutada.

Allikad viitasid aga isiklikule solvumisele. Jäägitult Eesti Panga kvaliteedikontrollile pühendunud Oit olevat eelmise aasta kevadel Männikule öelnud, et viis, kuidas Männik viis läbi asepresidentide vahetuse, ei ole sobilik. Solvumisest polevat Männik üle saanud.

Nõukogu pole rolliga rahul

Kuigi siseauditi juht allub nii nõukogule kui ka juhatusele, pole Männik temaga sellest ajast saadik kohtunud. Ilmselt seetõttu pole ka nõukogu jaganud siseauditile ülesandeid peale ühe – kontrollida keskpanga veebi sisukust võrreldes teiste keskpankadega. Konkreetseid etteheiteid pole nõukogu Oitile esitanud.

Postimehele oli juba eelmisel nädalal teada, et Oiti töö kirjeldamiseks kasutas Männik üht «mahlakat väljendit». «Kui kinnisel koosolekul keegi kasutab seda sõna, siis see ei peaks Eestis uudis olema,» ütles Männik oma sõnakasutuse kohta.

Keskpanga nõukogu liikmed leppisid kokku, et seaduse muutmise arutelu jätkub ülejärgmisel koosolekul, mis peaks toimuma Kuressaares. Üks Eesti Panga nõukogu liige ütles Postimehele, et panganõukogu soovib endale võimu juurde.

«Seaduses on mitu asja, mis meile ei sobi. Nõukogu ei ole rahul oma osaga panga töös,» ütles nõukogu liige, kes oli seda teemat nõus kommenteerima vaid anonüümselt.

Samas on mõni allikas Postimehele kinnitanud, et seadusemuutmise algatamine on arusaamatu ja see ohustab Eesti Panga usaldusväärsust. Samuti nõudvat Männik endale õigusi, mis ei käi kokku keskpanga sõltumatusega. Eesti Panga nõukogu pole teatavasti panga juhtorgan, nii nagu see on näiteks eraettevõtluses.

«Eesti Panga juhatus ei plaani teha ettepanekuid Eesti Panga seaduse muutmiseks,» kinnitas keskpanga pressiesindaja Viljar Rääsk.