/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/03/21/15958528t1h428a.jpg)
Magusate jookide maks tundub riigipoolse ülereguleerimisena, mille tagajärjel võivad Eesti väiketootjad enda tehased sulgeda, teatab Prima Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Prisma juht: limonaadimaks võib Eestisse tuua rohkem välismaal toodetud kaupa
Kilpiä sõnul selge on, et maksu kehtestamisel jäävad ellu tugevamad. Kui Eesti tootjate hulk ja sortiment kahaneksid maksu tõttu, kuid nõudlus säilib, tuleb need tooted kahjuks asendada importkaubaga.
Ta märgib, et paljud väiksed Eesti toidu- ja joogitootjad on ka ilma täiendavate maksudeta hädas. Suurima löögi saavad just kohalikud väiketootjad, näiteks käsitöölimonaadi valmistajad. «See negatiivne mõju tuleb nii halduskoormuse tõusmisest, väiksemast võimekusest tootearendust teha kui käsitöötoodete kõrgemast hinnaklassist. Väiketootjatel on ka väiksem võimalus keerulisel ajal oma turundusse ja reklaami panustada, et tarbijatel meeles püsida,» selgitab Kilpiä.
Hinnatundlikud tarbijad
Kilpiä kinnitab, et tarbijad on väga tundlikud ja iga hinnatõus mõjutab toodete müüginumbreid. «Tänavu on juba tarbijate rahakoti kallal käidud ning selle negatiivne mõju on tarbijate ostukäitumises selgelt näha. Raha on aga mõeldud liikuma, sest ainult nii saab majandus kasvada,» sõnab Kilpiä.
Tema hinnangul on Eesti tegemas rekordit, sest kavandatavad magustatud jookide maksumäärad on suurimad Euroopas. «Inflatsiooni ajal pole karastusjookide tootekategooria hinnatõusu tipus olnud, kuid siiski on näha ka nende toodete müügi langemist. Kui nüüd sellele kategooriale kõrge maksumääraga lajatatakse, siis müügivolüüm kannatab kohe kindlasti,» selgitab Prisma Eesti maajuht.
Kilpiä sõnul on Eesti tugevus vähene bürokraatia ja sellest võiks kinni hoida. «Ülereguleerimine ei tundu mõistlik. Kui vaadata toidu- ja joogisektorit, siis vaba konkurents ja tarbijatrendid reguleerivad niigi tarbimist ja suunavad tootjaid,» räägib ta.
2024. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses viis Norstat läbi uuringu, millest selgus, et 17% vastajatest hindab oma toimetulekut praeguses majandusolukorras halvaks (sh 4% väga halvaks) ning 51% rahuldavaks. 28% vastanutest arvas, et olukord muutub veelgi halvemaks.