GRAAFIKUD ⟩ Uuring: inimeste valmisolek rohetoodete eest rohkem maksta on vähenenud

Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Kantar Emori värskest uuringust selgub, et kuigi enamik Eesti inimesi peab toodete ja teenuste tarbimisel nende keskkonnasõbralikkust pigem oluliseks, on selle tähtsustamine kahe eelneva aastaga võrreldes veidi langenud. Samuti on vähenenud valmidus keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksta.

«Kui kiirest hinnatõusust tekkinud surve inimeste eelarvele mullu veel ei vähendanud valmisolekut keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksta, siis sel aastal on üldise kasvanud ebakindluse taustal märgata muutust. Kahel eelnenud aastal oli umbes kolmveerand Eesti elanikest valmis keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksma, tänavu on valmidus langenud 63 protsendile,» rääkis Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste. Nagu varemgi, ollakse enamasti valmis kuni viis protsenti kõrgemaks hinnaks. Enam kui 10 protsenti kallimad tooteid-teenuseid on keskkonnasõbralikkuse nimel valmis tarbima 12 protsenti Eesti inimestest ning nende osakaal näitab samuti väikest langust.

«Valmisolek keskkonnahoidu tarbimisvalikute kaudu panustada sõltub suuresti keskkonnahoidlikust üldhoiakust,« lisas Männaste. «Näiteks enamik neist, kes kliimamuutusi tõsise probleemina ei taju, ei pea ka rohemeelsete toodete-teenuste kallimat hinda põhjendatuks.»

Nende inimeste osakaal, kes tarbitavate toodete-teenuste keskkonnasõbralikkust pigem ei tähtsusta, on tõusnud kolmandiku lähedale (31 protsenti). Toodete-teenuste keskkonnasõbralikkuse juures tähtsustatakse jätkuvalt enim aspekte, millega igapäevases tarbimises otseselt kokku puututakse ehk keskkonnasõbralikku toorainet ning pakendeid. Rohelise energia kasutamine, CO2 jalajälje mõõtmine ning rohelise mõtteviisiga partnerite eelistamine tuleb olulisena esile vaid keskkonnasõbralikkust enam tähtsustavas, teadlikumas tarbijagrupis.

 

Uuringust selgus ka, et inimesed ootavad Eestis keskkonnaprobleemidega tegelemisel eeskätt valitsusasutuste panust. Valitsuse vastutuseks loeb kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega tegelemist kaks kolmandikku (67 protsenti), samas kui üksikisiktel ning ettevõtetel-brändidel näeb vastutust alla poole (võrdselt 43 protsenti) Eesti elanikest.

Iga neljas elanik usub, et ettevõtted-brändid on kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega tegelemisel olulisi samme astunud. Selles, millised ettevõtted Eesti inimestele kõige rohemeelsemana silma on jäänud, hüppelisi muutusi ei ole. Uuringus kaardistati kõige rohemeelsemaid ettevõtteid neljas sektoris: tootmine, kaubandus, IKT/finants/telekom/meedia ning taristu. Näiteks taristuettevõtetest moodustavad esiviisiku Riigimetsa Majandamise Keskus, RagnSells, Enefit, DPD ning Elron, kellest vaid Elron jõudis esiviiskusse esimest korda.

Perioodil 13.02–23.02 tehtud uuringus osales 1054 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Rohemeelsemate ettevõtete/brändide väljaselgitamiseks paluti vastajail etteantud nimekirja alusel valida igas sektoris kuni viis tema hinnangul kõige rohemeelsemat – valik tuli teha igas valdkonnas ca 30 tuntuma ja hinnatuma ettevõtte ning brändi seast, mille valimisel lähtuti Kantar Emori teiste brände ning ettevõtteid hindavate uuringute (brändide edetabel, ettevõtete tuntus ja maine, soovitusindeks jms) tulemustest.