Tobe viga, mille pärast ei tee suitsuandur ohu korral piiksugi

Suitsuandur. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Scanpix

Tulekahju on vast enamiku jaoks «kauge teema» – see juhtub kuskil mujal ja kellegi teisega. Igatahes mitte minuga! Kuid ainuüksi märtsis on meediast läbi käinud mitu tõsist eluhoone tulekahju juhtumit, mis on võtnud inimestelt elu, teatab G4S.

9. märtsi õhtul kell 20.42 sai päästeamet teate, et Hiiumaal Käina alevikus Mäe tänava kortermajas on trepikoda suitsu täis. Kohapeal selgus, et ühes korteris oli lahtise tule allikast saanud alguse tulekahju. Päästjad tõid korterist välja vanema naise, keda prooviti elustada, kuid kahjuks see ei õnnestunud.

Põlenud korteris oli laes suitsuandur olemas, kuid päästjad tuvastasid, et anduri patarei oli valesti paigaldatud ja seetõttu ei andnud andur häiret. Tulekahjust teavitas majaelanikke trepikotta paigaldatud suitsuandur.

Teine näide pärineb Valgamaalt Otepää vallast. 7. märtsi ennelõunal teatati päästeametile elumaja tulekahjust. Päästjad sisenesid paksu suitsu täis ruumidesse ja avastasid elutoas põlevad riided ja diivani. Põleng oli kestnud pikemat aega ja osaliselt ka sumbunud. Majast leiti hukkunud mees ja koer. Kuumuses sulanud suitsuandurid olid elutoa laual.

Eramu peremehele oli Otepää komando jaganud korduvalt ka tuleohutusalast nõu, viimati selle aasta alguses. Eramu suitsuandur polnud töökorras ja koju oli kuhjatud suures koguses põlevmaterjali, mis võinuks süttida väiksemastki sädemest.

2021. aastal seadis päästeamet aastaks 2024 tulesurmade sihttasemeks alla 16 tulesurma. «Tuli on tänavu veidi enam kui kahe kuuga nõudnud 18 inimelu,» möönab G4S turvaekspert Tarmo Pärjala fakti, et aasta pole veel õieti alanudki, kuid sihtarv on juba ületatud. «Veebruaris hukkus tulekahjudes üheksa inimest ning enamikul juhtudel puudus nendes kodudes ka suitsuandur,» lisab ta.

Päästeamet toonitab, et tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga. Suitsugaasid täidavad ruumi, muutes ellujäämisvõimalused olematuks. Andur tuvastab ka väikeses kontsentratsioonis suitsugaasi ja annab sellest valju heliga kiirelt märku.

Peaaegu 500 tulekahju

Päästeameti statistikast selgub, et möödunud aastal toimus 499 eluhoone tulekahju, neist 435 kasutuses olnud eluhoonetes. Enamik tulekahjudest toimus üksikelamutes ja korterelamutes.

Peamised tulekahjude tekkepõhjused olid seotud elektri- (132) ja küttesüsteemidega (77). Lahtise tule kasutamine moodustas möödunud aastal üheksa protsenti eluhoone tulekahjudest. Neist pea pooled said alguse küünlast. Küttesüsteemiga oli seotud 18 protsenti kasutuses olevate eluhoonete tulekahjudest. Enamasti oli see seotud tuha vale käitlemisega või põlevvedeliku kasutamisega süütamisel.

Elupäästjaks on tulekahjude puhul suitsuandurid, mis muutusid Eestis kohustuslikuks aastal 2009 ehk nüüdseks juba 15 aastat tagasi. Anduri eluiga on reeglina kolm kuni kümme aastat ehk kui sa ei mäleta, millal anduri lakke paigaldasid, siis tasub seda kontrollida. Kui oled soetamas uut andurit, siis tasuks juba paigaldada tänapäevane nutikas reageerijatele signaali edastav andur.