Reedel esitleti superministeeriumis Eesti majanduspoliitika plaani. Plaanis toodud põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele, tehes seda ministeeriumite ja ettevõtjate koostöös. Poliitiliste oponentide hinnangul on see plaan aga hambutu.
Kas majanduspoliitika plaan saab ikka uueks edulooks? Oponendid on kriitilised
Majandusplaani on koondatud üheksa põhimõtet ja lahendust, mis loovad vähem kammitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist majanduskeskkonda, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pressiteates.
«Majanduspoliitika põhimõtete all on sõnastatud laia haardega ja ambitsioonikad lahendused, mis annavad tervikuna jõu Eesti majandusele ja ettevõtjatele muutunud keskkonnas kasvada ja haarata uutest võimalustest. Selle elluviimine saab toimuda ettevõtete ja riigiasutuste koostöös,» sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. «Teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine on majanduse vedurid. Nende valdkondadega seotud tegevuste arendamisse peabki riik panustama, et kasvatada majandust 2035. aastaks kaks korda. On selge, et digitehnoloogiad ning andmemajandus on kasvamas, kuid nende kasv ja teenuste eksport ei saa toimuda ilma tööstuseta.»