Egiptus on kukkunud inflatsioonilisse võlaspiraali. Kas lääneriike tabab sama saatus?

Foto: Shutterstock

Egiptus devalveeris sellel nädalal oma valuutat juba neljandat korda alates 2022. aasta algusest. Riik on jõudnud totaalsesse võlakriisi ja praegusesse punkti viis aastaid kestnud vastutustundetu eelarvepoliitika ja rahatrükk.

Egiptuse nael kukkus pärast teisipäevast devalveerimist umbes 26,5 protsendi võrra ning ühe dollari eest tuleb välja käia 42 naela. Vaid minutid enne seda tõstis keskpank planeerimata kohtumisel intressimäärasid ja teatas, et laseb naela kursi vabaks.

Egiptuses on baasintressimäär tõstetud juba 27,25 protsendini, selgub keskpanga avaldusest. Riigil on olnud suur puudujääk tugevamatest valuutadest, millega oleks võimalik Egiptuse naela kurssi toetada.

Valuuta vabalangus ning kõrgustesse kerkinud inflatsioon on aastaid kestnud kehvade otsuste tulemus. Kuidas riik sellesse punkti üldse jõudis? Ja kas lääneriike, kes on oma võlatasemed viinud jätkusuutmatule tasemele, võiks ees oodata sama saatus?

Aastaid kestnud vastutustundetu kulutamine

Egiptus on juba kaheksa aastat järjest oma välislaenude mahtu kiiresti kasvatanud. Peamiselt on laenatud uue administratiivse pealinna ja infrastruktuuri ehitamiseks, relvade ostmiseks ning ülehinnatud kodumaise valuuta toetamiseks.

Kuna välisvaluutareservid on kokku kuivanud, siis välisvõlgade tagasimaksmine on järjest keerulisem. Suure eelarve puudujäägi rahastamiseks on massiliselt raha trükitud, mis on naela ostujõu viinud vabalangusesse. Riiki on tabanud viimaste kümnendite suurim majanduskriis.

Egiptuse riigivõlg oli 2023. aasta juuniks kerkinud 96 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kasvades eelneva aastaga võrreldes 6 protsendipunkti võrra. Sellega on Egiptuse võlatase Sudaani järel Aafrika mandril teisel kohal. Sudaan on sisekonflikti tõttu ka totaalses majanduskriisis ning riigivõlg ulatub seal juba 250 protsendini SKPst.

Kuhu asetub Egiptuse võlatase teiste riikidega võrreldes, saab lugeda eelmise aasta lõpus ilmunud maailma riikide võlakoormaid võrdlevast artiklist.

Kui vaadata Egiptuse riigivõla taset võrreldes SKPga viimase 10 aasta jooksul, siis väga drastilist tõusu me seal ei näe. Seega probleem seisneb eelkõige selles, et kõrge võlataseme pealt makstavad intressid on kiiresti kasvanud ning valitsuse eelarve tugeva surve alla pannud. Eelarve puudujääk moodustab juba 6-7 protsenti SKPst.

Intressimaksed moodustavad 60% valitsuse kuludest

Intresside tõus on tulenenud nii Egiptuse Keskpanga rahapoliitikast kui ka sellest, et investorid ei soovi Egiptusesse oma raha enam suunata. Viimase aasta jooksul on Egiptuse riigivõlakirjade turul toimunud suur müügilaine, mis on intressid üles viinud. Riik peab selle tõttu uue võla pealt maksma aina kõrgemat intressi.

Kui 2015. aastal moodustasid intressimaksed umbes 15-25 protsenti valitsuse kulutustest, siis 2023/24 fiskaalaasta esimeses kvartalis (eelmise aasta juuli kuni september) ulatusid maksed juba 60 protsendini valitsuse kulutustest. See tähendab, et 60 protsenti kuludest moodustavad intressimaksed, kuhu pole isegi laenu põhisumma tagasimaksmist arvestatud.

Allpool on välja toodud graafik, mis näitab, kui suurt intressi võlausaldajad Egiptuselt 10aastaste võlakirjade eest nõuavad – see on tõusnud selle aasta märtsi alguseks 28 protsendini. Võrdlusena võib välja tuua, et USA ja Euroopa riikide vastavad intressid ulatuvad 4-7 protsendini.

Võlaspiraal

See on tekitanud riigis võlaspiraali, millega on kaasnenud väga tugev surve riigi majandusele, valuuta ostujõule ja inimeste toimetulekule.

2023. aasta mai seisuga kasvas ringluses olevate naelade maht aastaga 32 protsenti. Naela kursi hoidmiseks keskpangal enam ressurssi ei jätku ja selle tõttu on valuutat viimase paari aasta jooksul devalveeritud juba neli korda. Rahamassi kasv aga jätkub, sest muud moodi pole võimalik võlakohustusi täita.

Inflatsioon saavutas Egiptuses tipu eelmise aasta suvel, mil ulatus 38 protsendini (vt allpool olevat graafikut).

Kas lääneriike võib ees oodata sama saatus?

Lääneriikide võlatasemed pole Egiptusega võrreldes sugugi väiksemad. Euroala riikide keskmine võlatase SKPsse ulatub enam kui 90 protsendini, USA riigivõla tase on Egiptusest isegi tunduvalt kõrgem – 124 protsendi juures SKPst.

Seni pole väga suuri probleeme tekkinud, sest USA ja Euroopa riigivõlakirjade pealt makstavad intressid on aastakümneid langenud. Selle tõttu on riigid saanud võlatasemed ka väga kõrgele viia. Viimastel aastatel on see trend aga muutunud ja makstavad intressid on jälle tõusma hakanud.

Vaadakem kas või USA riigivõla annualiseeritud intressimakseid, mis on viimase 2 aasta jooksul sisuliselt kahekordistunud (vt. allpool olevat graafikut). USA võlaspiraali poole liikumise kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kui USA ja Euroopa valitsused võlatasemete kasvatamist ja vastutustundetud kulutamist (millega kaasnevad suured eelarve puudujäägid) jätkavad, siis võib neid ees oodata Egiptusega sarnane saatus. Ja võlal põhinevas süsteemis on teistmoodi toimetada väga keeruline. Seni aga investorid veel usuvad, et lääneriikides midagi taolist juhtuda ei saa – dollar ja euro on siiski ju maailma peamised reservvaluutad, millel on investorite usaldus ja mida tagavad arenenud riikide tugevad majandused.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!