Liit: korteriühistute koorem kasvab liiga suureks

PM Majandus
Copy
Kortermaja Tallinnas Lasnamäel. Pilt on illustratiivne.
Kortermaja Tallinnas Lasnamäel. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on korteriühistute õlule pandav koorem aasta-aastalt kasvanud.

«Järjest süvenev energiavaesus, ehitushindade ja laenuintresside tõus, nüüd lisaks veel kaugküttele väidetavalt plaanitav võrgutasu, renoveerimistoetuste hüplikkus ja üldine bürokraatia kasv – kuidas peaks üks harilik korteriühistu, mille liikmetel tänast majandusolukorda arvestades on niikuinii ebakindlus tuleviku ees, kõige sellega hakkama saama?» paiskab Jaadla õhku retoorilise küsimuse. «Kui siia lisada veel näiteks soovitus ehitada ühistu kuludest majadesse varjumiskohad, siis vajuvad ühistujuhil küll käed jõuetult alla,» nendib korteriühistute liidu juht.

Kiire renoveerimine on ebareaalne

«Oleme korduvalt ka välja toonud, et korteriühistute vaatest on Euroopa Parlamendi vastu võetud hoonete energiatõhususe direktiivi elluviimine soovitusega kõik majad aastaks 2050 renoveerida ajalise teostamise mõttes ebarealistlik. See nõuaks suuremahulisi investeeringuid, mida korteriühistutel pole lihtsalt mitte kuskilt võtta. Sellise ülesande täitmine nõuab lisaks oluliselt suuremat ja stabiilset riigieelarvelist toetusüsteemi,» rõhutas Jaadla.

«Hiljutisel Euroopa elamuministrite kohtumisel tõdeti, et Euroopa elamumajandus on kriisis. Praegu on elamumajandus liikmesriikide n-ö siseasi, kuid, arvestades direktiive, nõuab eluasemevaldkond üha enam üleeuroopalist korraldust. Jah, Euroopa Liit on lubanud panustada ca 60 miljardit, mis peaks liikuma elamumajandusse ja elamute renoveerimisse, aga kui palju sellest jõuab tegelikult Eestisse ja nende 14 000 majani, mis täna kordategemist ootavad,» muretses Jaardla.

Jaadla sõnul jäetakse arvestamata, et Eesti korteriühistud on küll aktiivsed ja tublid, kuid siiski kõigest piiratud rahalise võimekusega mittetulundusühingud. «Mis tähendab, et nõuda järjest suuremaid investeeringuid inimeselt, kes ei tea, kas homme on tal töökoht, lisaks pidevalt kasvavad elamis- ja igapäevakulud, pole korteriühistul tihti lihtsalt enam võimalik,» kinnitas ta.

Jaadla sõnul plaanitakse majade renoveerimise teemadel arutleda ka sel laupäeval toimuval Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil Tartus. «Arutame kõigi osapooltega, kuidas korteriühistu kui tellija saaks renoveerimist alates riikliku rekonstrueerimistoetuse taotlemisest kuni ehituse lõpuni kõige tõhusamalt ja probleemideta läbi viia,» rääkis temaatilise paneelarutelu moderaator Jaadla. Lõuna-Eesti korteriühistute foorum algab sel laupäeval, 16. märtsil kl 10 Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17).

Lõuna-Eesti korteriühistute foorumi kava saab vaadata siit.

Tagasi üles